8 Kasutatud allikas J. Kaasik 2008. Kogukonna keskne politseitöö. Ülevaade teooriast ja praktikast. Kirjastus, Sisekaitseakateemia. Tallinn I.Aimre 2007. Politseisotsioloogia alused. Kirjastus, sisekaitseakateemia. Tallinn Vikipeedia. Eesti politsei. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_politsei#Struktuur A.Nigul 2009. artikkel, Politsei-ja piirivalveameti struktuur sai nsiseministri heakskiidu. Politseileht august 2009. väljaandia, politseiamet. 9
jalgsi kui jalgrattaga, sooritada paadi- või kanuumatku, minna mägedesse. Matkamine on just selline liikumisvorm, mis annab võimaluse sattuda ka kõige kaunimatesse paikadesse looduses, seda maailma erinevais paigus. Matkamine õpetab õigesti hindama oma võimeid ja jõuvarusid, suurendab vastupidavust ning arendab orienteerumisvõimet. Sobivaim võimalus algajale matkajale oma võimete proovilepanekuks on kõige tavalisem jalgsimatk. 3 Kasutatud kirjandus · Politseileht Veebruar 2008 · Vitali Pantsenko ,, Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult..." · www.miksike.ee · http://paber.ekspress.ee/viewdoc/82B14DCF1FA95E11C22572E300361F 8F · Kehalised võimed ja organism
saksa ja vene keeles hakata tarvitama eesti kohanimesid, viimane kampaania hoogustus 1930. aastatel, kui ka ametlikul tasandil avaldati sellekohast survet. Riiginime Eesti võõrkeelsete vastete kohta peeti mõttevahetust (kas ainult Eesti või siiski Est(h)onia/Estland jms?), kuid 10. novembril 1926 tegi valitsus lõpuks otsuse inglis-, itaalia-, hispaania- ja portugalikeelse nimena tarvitada Estonia, saksa-, rootsi-, norra-, taani- ja hollandikeelse nimena Estland (Politseileht 20.11.1926). Peamiselt 1920. aastatel, ent ka hiljem tegeldi palju kohanimede keelelise korrastamisega. Selle ülesande võttis endale Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus, kes vastas posti- ja raudteevalitsuse ja teiste riigiasutuste sellekohastele pärimistele. Sõnastati kohanimede normimise üldreegel ,,kirjuta kohanime nii, nagu kohalik rahvas nime hääldab". Juhatuse soovitused avaldati ajakirjas Eesti Keel (vt nt 1924, lk 179181; 1925, lk 82, 136137;
Kriminaal- ja karistuspoliitiliste programmide asemel pakutakse rohkem sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi preventsioonimeetmeid. Need paradigmad täiustavad teineteist. Kriminoloogiateadus Eestis 1920-1940 episoodiliselt, ülikoolis polnud. Prof. Kadari arvas selle abiteaduse hulka. Ta peab kriminoloogia osadeks kriminaalpsühholoogiat, kriminaalantropoloogiat, kriminaalsotsioloogiat, kriminaalbioloogiat. Politseileht kajastas tuntumaid teooriaid, statistikat. 1920-1930 uuriti alaealisi kurjategijaid ja nende sugulasi. 1960 sündis teadus ja õppedistsipliin TÜ-s (see oli normativistliku põhikoeta empiiriline teadus lähtuvalt NL-st) 1970 II pool murrang sotsioloogilise lähenemisviisi kasuks, välja anti TÜ Toimetiste vihikut ,,Kriminoloogia-alaseid töid". 1) Kuritegevusandmete võrdlemine ajas ja ruumis
annaabi.ee 
