tagasi ja uuesti majakavahiks, seekord Hobulaiule. Juhan Paju on Haapsalus üks omapärasemaid mehi, sest ta avaldas 1991 aastal oma esimese (krimi)romaani ning sellest ajast peale iga aasta vähemalt ühe, kuni oma elupäevade lõpuni. Kui esimest korda ta kirjutas romaani, siis ilmus kolm romaani lausa korraga "Hiromandi kokteil", "Haapsalu detektiiv" ja "Kagupassaat". Juhan Pajul on oma raamatuis tekkinud lemmik -- Haapsalu politseikomissar Kivistik, kes lahendab ka võimatuina näivaid keerdkäike. Kasutatud kirjandus: * Raamatud 'Haapsalu läbi aegade ja inimeste' 'Eneke' * Iternett http://www.muuseum.haapsalu.ee/v/index.php?lk=11038&show=11039#pealkiri http://www.videvik.ee/?id=517 http://et.wikipedia.org/wiki/Aidi_Vallik
Modigliani maalis 19161917 aastatel umbes 30 aktimaalist koosneva seeria. Tema aktide poeetilisus ei peitu üksens soojade , ihulike ja helendavate värvide sünteesis, vaid ka selles värvlevas hingestatuses, mida ei ole vist kunagi võimalik seletada üksnes meisterlikkusega. Zborowski vahendusel eksponeeriti neid pilte 3.detsembril 1917.aastal isiknäitusel kunstikaupmees Berthe Weilli galeriis. Galerii asus politseijaoskonna vastas ning üks politseikomissar pööras tähelepanu inimeste kogunemisele vaateaknale välja pandud akti ette. Ta kutsus Berthe Weilli enda juurde ja tegi ettepaneku näitus sulgeda ja pildid maha võtta, sest need olevat liiga vabameelsed. Et vältida piltide konfiskeerimist, andis Weill järele. 4. KUULSUSE LÄVEL 1917. aasta juulis tutvus Modigliani 19-aastase Jeanne Hébuterne'iga, kellest sai peagi tema naine. Modigliani kohtus Jeannega Colorossi akadeemas, kus neiu ka parajasti õppis.
Kas me oleme selle aga lahendanud? (M) 20 Ei tea, kas iroonial on ajaloos kohta? (M) 32 PEATÜKK 2. AJALOOKIRJUTAMISE ARENG Collingwood arvab, et taastamine on võimalik vaid edukate kavatsuste puhul21 . Collingwoodi lemmiknäide olevat H. Poirot’ vastandamine S. Hol- mes’ile. Ta väidab, et S.H. esindab käärid–liim–ajalugu, Poirot aga õiget. Kui aga järele mõelda, siis on Poirot’l ju politseikomissar, kes otsib talle tege- likult vajalikke tõendeid. Loone jutustab vanast arheoloogia-korüfeest, kes ütles täpselt, kust kaevata ning mida otsida ja hämmastas sellega teisi. Tegelikult me ilma täpse üleskirjutuseta ikka ei tea, mida inimene mõt- 22 les . Vahel võib oletada, milline võis olla “ratsionaalne” selle ajastu seisuko- halt. Majanduses selline lähenemine siiski ei tööta. A. Smith kirjeldab seda
annaabi.ee 
