(F), vahi- (W), pioneer- (P), kaadri- (S) või abi- (E) üksused ja keda varustati erinevalt nii riietuse kui relvade poolest. Eesti lennuüksused 12 Eesti lennuüksuste tuumiku moodustasid endised Eesti lennuväelased. 1941. a sügisel alustas baltisaksa päritolu eesti lendur Gerhard Buschmann eesti lennuüksuse formeerimist. Üksus allus alguses Eestimaa SS- ja politseijuhile ning lendas trofeelennukitel. Ametlikult moodustati eesti lennuüksus 12. veebruaril 1942. 1942. a detsembris allutati eesti lennuüksus H. Himmleri käsutuses olevale erilennugrupile. 1. aprillil 1943 reorganiseeriti Eesti lennuüksus luurelennugrupiks ja allutati otse Luftwaffe 1. Õhulaevastikule. Luurelennugrupp lendas vesilennukitel, baseerus Ülemiste järvel ning tegi õhuluuret Soome lahe ja Läänemere idaosa kohal. Suvel said kaks lennusalka
Öeldakse, et seda ametlikult ei kinnitatud ja dokumenti ennast pole ka leitud. Haldusaparaat: sõjaväevõimud, tsiviilvalitsus (riigikomissariaat Ostland, kindralkomissariaat Estland, piirkonnakomissarid), Eesti Omavalitsus; kohalik haldus. 1941. aasta lõpust tegutsesid tsiviilvalitsuse (Eesti kindralkomissariaat) kõrval Eestis Saksa Riigi Siseministeerimi politseiasutused, mis allusid Eesti kindralkomissariaadis Kõrgemale SS-i ja politseijuhile Eestis. Saksa Korrapolitsei ja ka Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, Sakslaste korraldusel seati küll ametisse Eesti Omavalitsus - Direktoorium eesotsas dr. Hjalmar Mäega, kuid selle võimupiirid olid väga väikesed. Viimase liikmed ei olnud ministrid, vaid direktorid. Ka kutsuti Omavalitsuse korraldusel ellu Eesti Vabariigi aegsed linna-, maa- ja vallavalitsused, kuid - ilma volikogudeta Algselt teostas kõrgeimat sõjaväelist ja tsiviilvõimu Eestis Väegrupp Nordi tagalalülem
Ärakiri eksemplarist, mis asub Berliinis Välisministeeriumi Poliitilises Arhiivis (PA Inland II g 177, Blatt 166–180). http://www.ghwk.de/deut/protdt-neu.htm (viimati vaadatud 23. novembril 2006. (Saksa keelest tõlkinud Toomas Hiio). Allikas 16 Varssavi geto hävitamine SS-Reichsführer Kõrgemale SSi ja politseijuhile Idaaladel Nr 38/33/43, salajane SS-Obergruppenführer Krügerile Välikomandopunkt, 16. veebruar 1943 Krakov Salajane! Julgeoleku tagamise eesmärkidel käsin, et pärast koonduslaagrisse üleviimist tehtaks Varssavi geto