Selle ajaga põgeneb Raskolnikov korterist ning varjub paar korrust allpool oleva lahtise ukse taha, pääsedes sedasi trepist üles tulevate inimeste käest. Korterist varastatud saagi peidab Raskolnikov suvalisse hoovi kivi alla kindla otsusega seda mitte kunagi kasutada. Naaseb koju meeltesegaduses, haigena. Järgmisel hommikul saab kutse politseisse perenaise esitatud võlanõude tõttu. Raskolnikov on veendunud, et kõik juba teavad sellest, et tema on mõrvar, ning minestab, sattudes politseiametnikuga vestlusesse mõrva teemal. Koju jõudes sonib Raskolnikov mitu päeva järjest, teda põetab tema koolivend Razumihhin. Teda käib külastamas Luzin Raskolnikovi õe rikas peigmees. Raskolnikov on veendunud, et tema õde Dunja tahab mehega abielluda vaid oma venna heaolu nimel, seetõttu ei kiida ta otsust üldse heaks, solvab Luzinit ja saadab ta minema. Käib ka mõrvapaigas, kus töölised korterit korda seavad, küsib, kus veri on nng karjub, et teda jaoskonda viidaks
,,Õelad surevad, küll aga õelus ei sure" (lk100) Orgon räägiv Pernellele mida Tartuffe tegi, proua ei usu teda. Teised mõtlevad, kuidas Tartuffest lahti saada (III stseen) Härra Loyal toob Orgonile Tartuffe teate, et nad peavad välja kolima (IV stseen) Pernelle saab lõpuks aru, et Tartuffe on kelm (V stseen) Valere räägib, et Orgon peab perega põgenema ning aitab ise kaasa (VI stseen) Tartuffe tuleb politseiametnikuga, et arreteerida Orgon; arreteeritakse hoopis Tartuffe (VII stseen) Cleante rahustab Orgoni (VIII stseen)
3. Proua Pernelle ei taha uskuda, et Tartuffe millegi taolisega oleks võimeline hakkama saama. Kõik otsustavad, et parem oleks leppimist teeselda. 4. Kohtuteener härra Loyal toob Tartuffelt teate, et kogu pere peab majast välja kolima. Kõik on raevus. 5. Proua Pernelle usub lõpuks, et Tartuffe on petis. 6. Valère toob sõnumi, et Orgoni tahetakse tappa, sest laekas olid keelatud paberid olnud. Valère aitab orgonil põgeneda. 7. tartuffe tuleb politseiametnikuga Orgoni vangi viima. Kuid lugu pöördub ja politseiametnik võtab hoopis Tartuffe vangi, sest monarh olevat tema libekeelsust läbi näinud. Orgon sai kogu oma varanduse tagasi. 8. Orgon ja Cleante otsustavad, et kõik koos minnakse monarhi tänama. Orgon lubab, et tütar abiellub Valèrega.
inimeste käest. Korterist varastatud saagi peidab Raskolnikov suvalisse hoovi kivi alla kindla otsusega seda mitte kunagi kasutada.(ei lähe sellele kunagi järele) Naaseb koju, haigena. Järgmisel hommikul saab kutse politseisse perenaise esitatud võlanõude tõttu. Raskolnikov on veendunud, et kõik juba teavad sellest, et tema on mõrvar , ning minestab(seetõttu arvab püssirohi et tema on mõrvar) sattudes politseiametnikuga vestlusesse mõrvast, kuuleb et 2 klienti on kahtlusalused. külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle poole oma vähesest), kuid Raskolnikov mõtleb põhjuseta ümber. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided. Kui Rodja on tereks saanud, külastab ta mõrvapaika, karjub seal kuhu very on kadunud ning äratab sellega kahtlusi
tavaliselt kuni 2 õhtut igal nädalal. Samas Eestis on abipolitseinikuks saamise eeldus see, et kõigepealt tuleb läbida esimese astme õpe, mille kestvus on vähemalt 40 tundi ning mille käigus kandidaat omandab esmased tööks vajalikud algteadmised ja oskused6. Väljaõpe viiakse läbi töövälisel ajal auditoorse ja iseseisva töö vormis ning see lõpeb arvestusega. Esimese astme õppe edukalt läbinud ja arvestuse sooritanud abipolitseinik võib osaleda politsei tegevuses koos politseiametnikuga. Kuigi koolitused jätkuvad ka peale abipolitseinikus saamist, siis ei ole see ikkagi võrreldav ettevalmistus Hollandi politsei vabatahtlikega. 1.4 Vabatahtlike politseinike kaasamine ja pädevused Hollandi tänavapildis on visuaalselt politsei vorm kõigil politseinikel ühesugune, olenemata siis sellest, kas tegemist on vabatahtlikuga või mitte. Erinevalt Eestist puudub neil vabatahtlike eristamiseks spetsiaalne sümboolika.
Selline olukord võib tekkida politseioperatsiooni käigus, samas võib see vajadus tekkida ka tavalisele väljakutsele reageerides (nt patsiendi juures olev agressiivselt meelestatud seltskond). Autosse paigutatud kannatanule antakse esmaabi alles ohutus kauguses. Juhul kui haiglasse on vaja transportida agressiivne isik või vigastada saanud kurjategija, tehakse seda ainult politsei juuresolekul. Sellisel juhul tuleks kõigepealt kiirabisõiduk mehitada politseiametnikuga ja alles siis paigutada sõidukisse patsient. Võimalusel võib kaaluda ka vigastatud kurjategija transportimist politseisõidukiga (kui patsiendi seisund seda võimaldab). Kokkuvõte Vägivallast tulenevaid ohte tuleb kiirabi töös viia miinimumini. Kõige suuremaks ohuks on tekkiv rutiin (nt „minuga pole kunagi midagi juhtunud“), ohtude alahindamine ning tegevuste mõtlematus ja planeerimatus. Need on peamisteks põhjusteks, miks kiirabitöötajad (ka politsei- ja
annaabi.ee 
