tõhusamaks 1997 sõlmitakse Amsterdami leping: Euroopa Liidu institutsioonide reformimine 1997 sõlmitakse Agenda 2000: Euroopa Liidu laienemine ja reformimine, 21. sajandi Euroopa probleemide lahkamine 1998 algasid Eesti liitumisläbirääkimised 1999 üleminek elektroonilisele eurole 2000 12. detsembril sõlmitakse Nizza leping: suurim institutsionaalne reform, otsustati Euroopa Liidu laienemine itta, ühine välis- ja julgeolekupoliitika, politseialane koostöö, otsustamisprotsessi muutmine 2002 01.01. tuli käibele euro 2002 01.07. kadus käibelt rahvusvaluuta 2002 11.12. algasid Eesti ühinemisläbirääkimised 2003 16.04. ühinesid Ateenas Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakki, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küpros 1. jaanuaril 2007 liitusid Euroopa Liiduga Bulgaaria ja Rumeenia Maastrichti leping Olulisimad muudatused ja uuendused, mis kaasnesid Maastrichti
Valmistada liit ette uute liikmete vastuvõtuks!- protseduurid muutusid keeruliseks. Lepinguga sisseviidud muudatused: Euroopa Rahaliidu ajakava kinnitamine (VII jaotis); Euroopa Valuutakoostöö Fondi kaotamine ja Euroopa Rahainstituudi loomine vabaduse, demokraatia, õigusriigi põhimõtete tähtsustamine (EL lepingu art. F muutmine) III samba 7 `ühise huvi' valdkonna viimine I samba alla (alles jäävad koostöö kriminaalasjades ja politseialane koostöö) (EL lepingu VI jaotise muutmine)- enamus kolmanda samba teemasid tõsteti üle teise sambasse. Tööhõive peatüki täiendamine (VIII jaotis) Lepinguga sisseviidud muudatused: Euroopa Parlamendi volituste laiendamine läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine Koostöö tihendamine: tööhõivepoliitika, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise
oluliselt ühised huvid), ühised seisukohad (liidu poolne lähenemisviis mingile küsimusele), ühismeetmed (osutub vajalikuks liidu operatiivne tegevus, selle üle otsustab Euroopa Liidu Nõukogu). Puudutab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Elluviimiseks kasutatakse otsueid ühistrateegia kohta. Sünnivad alati püstitades mingi eesmärgi. Need on eesmärgikesksed asjad. 3. Kolmas sammas: ühised seisukohad, raam- ja muud otsused, konvensioonid. Liikmesriikide vaheline politseialane koostöö kriminaalasjades. Täiendava allikana ka ELi poolt sõlmitavaid rahvusvahelisi lepinguid, mis on siduvad nii liidu enda organitele kui ka liikmesriikidele. Need moodustavad omaette õigusallika sellels õigusallikate reas. Euroopa Parlament, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kohus, lisaks terve rida abi- ja kõrvalorganeid. Õigusnorm
annaabi.ee 
