Poliitikateaduse uurimisobjektiks on poliitika (mis omakorda on seotud võimu ja võimusuhetega). Mõiste poliitikateadus on eesti keeles suhteliselt uus. See tuli kasutusele alles 1990-ndatel aastatel. Eesti üleminekuaja politoloogia ei lange päriselt kokku sellega, mida poliitikateaduse all mõistetakse Läänes ning põhjuseks peetakse 'Teadusliku kommunismi pitserit'. Meil kiputakse kõiki ühiskonnateaduse harusid, mis mingil moel käsitlevad poliitikat, nimetama politoloogiaks. Säilinud on 'Teaduslikule kommunismile' omane normatiivne mõttelaad s.t. kiputakse kasutama rakenduslikult (millegi õigustamiseks või selle näitamiseks, kuidas on õige, kuidas peab olema). Poliitika tegemine algab faktide kogumisest ja analüüsist. Poliitika tegemisel tuleb arvestada eri sotsiaalsete jõudude, parteide ja huvigruppide seisukohti (nii sise- kui välispoliitikas). Poliitika õigsust saab kontrollida ainult praktikas. Poliitika tegemine tähendab kompromisside tegemist
mida ei ole võimalik teaduslikult põhjendada. Poliitikuks ei saada politoloogiat õppides ja ma ei ole sugugi kindel, et politoloogid on paremad poliitikud kui ükskõik millise muu taustaga inimesed. Politoloogia areng Kuigi me saame väita, et kõigil ajaloolistel perioodidel pea kõigis geograafilistes regioonides on püütud õpetada poliitikat ning pidevalt on suurenenud arusaamine poliitikast, on politoloogia (võime nimetada ka modernseks politoloogiaks), mida õpetatakse ja uuritakse sotsiaalteaduste raames, siiski väga noor teadus – natuke üle 100 aastat vana. Sünnimaaks peetakse USA-d, kuna seal arenes kapitalism kõige kiiremini. Politoloogia tekkis tänu rahvusvaheliste korporatsioonide arengule, kuna need laienesid üle riigi piiride ning tekkis vajadus tiheda infovahetuse järgi. Vana-Kreekas ja keskajal uuriti politoloogiaga seonduvat poliitilise filosoofia ja õigusteaduse raames (ajaarvestus enamasti Paltoni 427e
sõjaväelaste jaoks, sotsiaalküsimustes, haridusküsimustes, vangide osas jms. Ombudsman nimetatakse/valitakse teatud tähtajaks (4-5 aastaks), sellele kohale kandideerijalt nõutakse harilikult kõrgemat juriidilist haridust. 44 § 7. Lobby Ing. keeles on lobby üheks tähenduseks kuluaar. Riigiõ-s ja politoloogiaks kasut. mõistet lobby, tähis- tamaks parlamendiliikmete mõjutamist teatavate parlamendiväliste huvi- või survegruppide poolt, nt a/ühingud, tööstusringk-d, pangad, põllumaj. jne. Lobistide töö seisneb selles, et nad võtavad ühenduse mingi deputaadiga ja püüavad teda mõjutada teatud viisil (mitte) hääletama või algatama s.eelnõu. Ühendriikides eksisteerivad juba aastaid lobby-töödele spetsialiseerunud firmad, näiteks oli seal
annaabi.ee 
