olemise, uute doktriinide tutvustamise, paganismi vastasuse ja moraalide kaasajastamise kohta, siis näiteks juba neljandal sajandil elanud poliitik ja professor Ausonius järgis küll kristluse palvet, kuid tema tekstikogu koosnes peamiselt mängulistest, teravmeelsetest ning erootilistest poeemidest, mis oleksid paarsada aastat varem ühiskonnas olnud vastuvõetamatud. Prokopios kirjutas viiendal sajandil küll piibellikke kommentaare ja politiseeris fiosoof Proklose vastu, kuid kirjutas samal ajal kiidulaule imperaator Anastasiosele ja ka erinevaid retoorilisi ülesandeid, mis hõlmasid endas Euripidese tragöödia stseenide kirjeldusi ja sketse Aphroditest, kes leinas Adonise järele. Kuuenda sajandi lõpus kogus ja muutis advokaat, poeet ja ajaloolane Agathias erootilisi epigramme sama külma rahuga, nagu kristlikke ja isegi paganlikke poeeme.
pühakirjadele 1524 mungad asusid traditsioonilist õpetust kaitsma, rahvale see ei meeldinud ning vallandus vaenulik suhtumine piiskoppide vastu- pildirüüste(tungiti kirkikutesse, purustati pühapilte ja sümboleid) 1535 esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli poolt (luterlik katekismus) Meinhard esimene piiskop Liivimal, pidi ristiusustama liivimaa, pani aluse väikesele kogudusele, austati pühakuna Berthold 1196 Meinhardi surma järel piiskopiks saanud tsistertslane, politiseeris misjoni(ravhale ei meeldinud), sai paavstilt volituse korraldada ristisõja liivimaal. Albert 1199 piiskopiks põhitsetud Bremeni toomhärra. Eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, edendas ristisõda liivimaal. Riia linna ehitamine 1201. a.Läänistas maid Lembitu Sakala vanem, koondas vägesi Madisepäeva lahingu jaoks, suri lahingus Valdemar II Taani kuningas, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Kinnitas kanda Eestis. Lasi ehitada Tallinna kivilinnuse, ristiusustas rahvast
Intelligentsi jaoks olid kodumaised ajakirjad auasi (Saksamaal on, meil mitte, kurat küll!) 19. sajandil algasid trükisõnas vaidlused eesti oma kirjakultuuri võimalikkuse üle (või on saksastumine paratamatu?). Tekkisid teadusseltsid, mis soodustas ajakirjade loomist. Mõningal määral pidurdas hoogu Nikolai I aegne tsensuur. Esimene moodne ajakirjanik siinmail oli G. Merkel, kes tegutses mitmes ajakirjas ja püüdis teadlikult kujundada avalikku arvamust. Politiseeris pressi, noh. Ajakirjadel (nt Rosenplänteri Beiträge...) oli ka eesti soost kaastöölisi (kooliõpetajad nt). 1836. aastal ilmunud Das Inland toetus suuresti korrespondentidele ning käsitles palju kultuurilugu. 1860ndateks oli ,,vana tüüpi" estofiilide aeg möödas, nende asemele tulid eesti soost haritlased. 1870-71 aset leidnud ,,suur sulesõda" (haridusteemaline vaidlus) näitas, et baltisaksa ajakirjandus näeb eesti väljaannetes koostööpartnerit
ja kodanikel puudub selle üle igasugun e põhiseaduslik kontroll. kuivõrd totalitaarset võimu ei ole keegi vabatahtlikult nõus tunnistama, siis rakendab riik selle saavutamiseks politseinike meetodi. politsei on totalitaarse võimu tähtsaim instrument. eriti julgeoleku organid. nt KGB. totalitaarsed võimud olid itaalias mussolini ajal, saksamaal hitleri ajal, nsv liidus kommunismi nime all. kommunistlik totalitarism politiseeris täielikult ka kodanike eraelu. ka usulised veendumused said poliitilise tähenduse. nt: põhja-korea, hiina, vietnam, kuuba. 4) diktatuur on selline võimukasutus, mille puhul valitseja ehk diktaator on piiramatu võimuga, ta ei toetu rahva enamuse tahtele vaid mingile kitsale ringkonnale sõjaväele, parteile, sotsiaalsele klassile. võimukasutus on täielikult suvaline. seadusandlikul tegevusel ei ole isegi vormilist osa. poliitilised sidemed nõrgenevad ja
ka selgeid vastasseise ja grupeerumisi jne. Poliitilise arengu seisukohalt vaadatuna oli toimunud väga põhjalik murrang NL poliitilises elus, mis oli kõige rängemaks löögiks just NLKP suhtes. Uues võimustruktuuri kujunemine nõrgendas partei võimu NL pol elus. See viis ka selleni, et võeti vastu eraldi otsus 1990, millega kaotati NSVL põhiseaduse kuues paragrahv (partei juhtival kohal pol elus). Rahvasaadikute Kongress politiseeris tollase NL ühiskonna. Oluline roll mitte vaid valimistel, veelgi olulisem oli see, et televisioon hakkas otseülekandeid tegema kongressilt. Kõik nägid, kes mida ütles, kuidas sõna võttis, mis küsimusi arutati jne. Oli tolle aja tingimustes enneolematu. Inimesed kaasati poliitikasse. Gorba oli veendunud, et protsessi suudetakse kontrollida, aga nii see ei läinud. Avalikkus mõjutas ka rahvasaadikute käitumist- kui nad teadsid, et
annaabi.ee 
