välja nõudmise Eesti iseseisvuse taastamisest. 17.september ERSP saadab ÜROle memorandumi olukorrast Eestis. 1.-2.oktoober Tallinna linnahallis võetakse vastu RR üldprogramm, resolutsioonid, valitakse volikogu ja eestseisus. 4.oktoober Tallinn tervitab olümpiavõitjaid Erika Salumäed ja Tiit Sokku. 8.oktoober Pärnus on rongkäik loosungitega ,,Eestile omariiklus". 17.oktoober Tallinnas ja Tartus võetakse vastu üht kuulsamat vabanenud poliitvangi Enn Tartot. 12.november Esimesed Miss Estonia valimised. 16.november ENSV Ülemnõukogu erakorralisel istungil võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon ja seda peetakse NSVLi lagunemise alguseks. 26.november NSVLi Ülemnõukogu kuulutab ENSV suveräänsusdeklaratsiooni kehtetuks ja seal Eestit esindav Arnold Rüütel saab vastu päid ja jalgu. 1.detsember Tartus taastatakse Eesti Üliõpilaste Selts. 7
meile ports tubakat, sigarette, teed ja seepi. See ühekülgne toit oli ka koguselt ebapiisav. Pidime pealegi võitlema selle eest, et seda lahjat lurri veelgi vähemaks ei võetaks; kuidas kirjeldada neid võitlusi, mille tulemusena saavutasime mõne pisiasja paranemise! /.../5 Trotski pooldajatega õiendas Stalin arved jõu abil, tehes seda kiirelt ja efektiivselt. ,,Umbes 200 trotskisti Magadanis, Kolõma ,,pealinnas", alustasid samuti näljastreiki, et saada poliitvangi staatust. /.../ 11. oktoobril 1937 mõisteti nad surma ja 74 neist lasti maha 26. 27. oktoobril ja 4. novembril. Sarnased hukkamised jätkusid 1937. 1938. aastal."6 Trotski jätkas oma poliitilist tegevust ka välismaal pagenduses olles. Sama tegid tema samuti pagendatud mõttekaaslased. Samal ajal Venemaal möllava põhjaliku puhastusega pööras Stalin oma tähelepanu ka välismaal elavatele ,,dissidentidele". Vene eriteenistusel oli 4 Courtois, S. & Werth, N. & Panne, J
valitsuse eesistuja. Konstantin Päts valiti presidendiks 1938. aasta aprillis. Poliitiliste parteide tegevus jäi keelatuks. 1938. aastal valiti Riigivolikokku viiskümmend viis valitsusmeelse Isa- maaliidu esindajat ning 25 opositsiooni esindajat. Riigis jäi kehtima kaitseseisukord. Aastatel 1934–1940 juhiti Eesti Vabariiki autoritaarselt. 1938. aasta mais andis president Päts amnestia, mille alusel vabastati vanglast 183 poliitvangi. Enamik neist (104) olid kom- munistid ja nende poolehoidjad, kes olid riigivastase tegevuse eest aastatel 1923–1938 pikaks ajaks vangi mõistetud, samuti vabastati 79 vapside liikumise liiget. 1940. aasta suvel oli lisaks kriminaalkurjategijatele vangis 36 inimest, kes olid süüdi mõistetud spionaažis Nõukogude Liidu kasuks, ja seitse isikut, kes olid vangistatud poliitiliste süütegude pärast. Eesti Vabariigi okupeerimine ja Nõukogude Liitu inkorporeerimine 23. augustil 1939
annaabi.ee 
