kommenteerinud, ,,mida rohme me üha kuhjuvast materjalist globaliseerumise kohta loeme, seda segasem tundub meile selle tähendus" (Amin 1997: 123). Üldiselt võib öelda, et globaliseerumine sisaldab endas internatsionaliseerumist, üldistumist ja transnatsionaliseerumist. Rahvusvahelisus ehk internatsionaliseerumise all mõistetakse tavaliselt riikide või nende esindajate tihenenud kultuurilisi, majanduslikke ja poliitlisi kontakte. Üldistus viitab sellele, mis hõlmab kogu maailma, kus esialgsed individuaalsed, erilised ja lokaalsed asjad muutuvad üldisteks ja ühisteks ning levivad erinevates maades. Lisaks sellele, et globaliseerumine märgib üle ilma hajumist, sisaldab see mõiste endas ka mõtet, et tänu sellele hajumisele ja ka transpordi ja meedia arengule ning maailma kiirenemisele on maailma kokku surutud, muutumas väikeseks ja külataoliseks.
Kahepooluselise maailma kujunemine 1945. a Jalta, Potsdami konverentsi otsustega kinnitasid Hitleri vastases koalitsioonis olnud suurriigid NSVL mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Soome, osa Saksamaast ja Austriast. Aktsepteeriti vaikides Baltimaade annekteerimist. II MS polnud veel lõppenud, kui NSVL kehtestas Ida-Euroopas oma võimu ja hävitas seal demokraatia võimalused Raudne eesriie. Aastail 1944-47 tegi NSVL poliitlisi kompromisse nn rahvusliku sotsialismi e rahvademokraatia idee näol, mis võimaldas arvestada antud maa ajaloolisi ja rahvuslikke iseärasusi. Komparteid ja vasakpoolsed parteid olid peale II MS populaarsed, kuid seda vaid ajutiselt. Euroopa oli lõhenenud ja tema tähtsus langes. 1945-49 USA majandus stabiliseerus ja läks ülesmäge. Dollar muutus ülemaailmseks valuutaks. 1944 asutati Rahvusvaheline valuutafond (IMF) ja Maailmapank (NSVL ja RD- maad jäid sellest kõrvale).
laekumise jälgmine. Kuid kindralkubernerid polnud asjadest eriti huvitatud ja nende kohuseid täitsid kohalikud aadlikud ehk valitsusnõunikud. Aadli omavalitusust teostasid nii Eest-Liivi kui ka Saaremaa rüütelkond, säilitades Rootsiaja väljakujunenud organisatsioonilise struktuuri. Aadlimartiklid (1730-40)- Rüütelkonna liikmete nimekirjad kes omasid Eesti- ja Liivimma poliitlisi ja majanduslikke privileege Venamaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused. Omavalitsus säilis ja linnades. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus ehk raad. Omavalitsusest olid kõrgemad maanõunikud ja raehärrad, kes ei olnud valitavad vaid määrati eluksajaks
seda privileegi ära võtta. Kui Katariina nimetas R-i suuremaks mässajaks kui Pugatsov, siis see on väga määrav ütlus. R-it nimetati revolutsiooniliseks kirjanikuks, kuigi tema raamatus ei ole ühtegi viidet revolutsioonile. Ta on 18. sajandi kõige radikaalsem kirjanik. R kirjutas valgustusromaani see on eriline zanr, see on filosoofiline ja poliitiline romaan, mille ülesandeks oli levitada teatud poliitlisi ja filosoofilisi ideid. Valgustajad arvasid, et inimesteni jõuavad ideed palju 14 kiiremini, kui nad ei ole seletatud kuiva traktaadi vormis, vaid kunstilises vormis. Reisiromaani vorm on väga soodne selleks, et seletada kõikvõimalikke ideid. Reisiromaan võimaldab seostada väga erinevaid asju väga lihtsalt. R-i romaani puhul on olemas reisija, kes sõidab Peterburist Moskvasse. See oli kõigile hästi tuntud tee
annaabi.ee 
