meremiinide abil Peterburi kaitsta. Selleks ajaks kui oli vaja panna punkt teoreetiliselt ideaalsele kaitsestrateegiale, tuli vallutada kõigest veel mõned geograafilised asukohad. Selleks ajaks oli tänapäeval tuntud Eesti juba Nõukogude liidu võimu all. Nii siis põhjus oli väga ilmselge kuid nii mõnigi meist ütleks, et see on ebainimlikult suurejooneline, sest tuli seada paika oma mõjujõud täiesti võõras kohas, mis polnud kunagi käitunud agresiivselt ega ka avaldanud poliitist survet. Hiigelsuur Nõukogude liit ei näinud selles probleemi ja ka ei mõtelnud rahvusvahelise poliitika mõjudest, sest minu arvates, et nii ülekäiv jõud peaks tekitama inimestes tundeid, mis ei luba tal sellest mõtelda. Kaasmaalased ei pea põhjust teadma ja neile võib seda ka ette anda kasutades õigeid sõnu, mis olid nähtavasti alusetud. Sõda algas, kui ARrn Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 sõda kuulutamata Soome Vabariiki
niikaua on inimene vaba, kui ta ei kahjusta teisi ning minu arvamus on sama, kuna ilma reegliteta ei oleks võimalik arenenud maailmas elada. Võibolla kuskil hõimurahvaste juures võib täheldada loodusseisundile sarnaseid jooni, kuid siiski ka seal on omad reeglid ja tavad, mida inimesed järgivad. Loodusseisundile sarnaseks võib pidada anarhistlikku mõttemaailma. Tänapäeval tahavad anarhistid taotleda sellist ühiskonnakorda, kus ei oleks poliitist korda ning puuduks majanduslikud ja sotsiaalsed hierarhiad. Selle nimel tahavad anarhistid luua anarhia, kus puuduks valitsus, võim, riik ja kapitalism. Nad arvavad, et sedasi saaksid indiviidid olla tõeliselt vabad ning võrdsed. Kuid kas mitte ka loodusseisundi puhul ei kehti samad asjad? On arusaadav, et riik valitseb inimeste üle, kuid kas siis teistmoodi olekski võimalik, arvestades inimeste olemust, siis meenutades "Kärbeste jumala" sündmusi tuleks välja jällegi pigem inimeste
sellel on oma kultuuriline ümbrus. Kõnet ümbritseb mitu erinevat konteksti. Kõigepealt oluline laiem Euroopa romantismi kontekst ja kultuurilised hoiakud. Kesksed asjad: 18.saj-19.saj keskpaik. Selle sajandi jooksul erinevates euroopa maades tekivad kontseptsioonid. Selle sajandi jooksul muutub euroopa väga kiiresti. Muutused jätkuvad ka edaspidi. Romantismivaimu iseloomustab revolutsioonimõiste. 1789 Prantsuse revolutsioon. Revolutsiooni all ei pea üksnes mõistma poliitist sündmust, nt võim läheb ühe klassi käest teise kätte. Hiljem on ajaloolaste poolt esile toodud ka mitmeid madalama astme revolutsioone – nt kaubanduslikud ja põllumajanduslikud revolutsioonid, kommunikatsiooni revolutsioon. Hakati intensiivselt välja andma ajalehti ja ajakiri. Sünnib see, mida me tänapäevases mõttes nimetame meediaks. Pärnu Postimees ja Sakala hakkavad järjest ilmuma. Nendes lehtedes toimubki debatt erinevate ideede üle