· Ideoloogia · Grupihuvid · Aja iseloom · Probleemiväline pooldamine PARTEI FUNKTSIOONID · Valijate mobiliseeritus - parteide peamine mure, et inimesed tuleks hääletama · Üldsuse harimine - paljude jaoks on partei infoallikaks. · Poliitiline sotsialiseerimine - järgides teatud reegleid, levitab partei nende kohta infot ja aitab kaasa nende aksepteerimisele · Poliitikategemine · Huvide koondamine - parteid sõeluvad nõudmised läbi enne kui need jõuavad poliitiliste institutsioonideni. · Poliitiline värbamine - liidri kasvatamine · Kommunikatsioonikanal - partei on side valitsuse ja rahva vahel PARTEISÜSTEEMID · Lihtne kaheparteisüsteem USA Inglismaa o Poliitlise stabiilsuse eeskuju o Arvamused peavad jagunema ühtlaselt o Kipub ähmastuma parteide rohkusesse
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus
Toimetuste tööjaotus diferentseerus, tekkisid osakonnad. Noore demokraatliku ühiskonna kiire areng tõi ajakirjanduses kaasa kiire kasvu haiguse: sõnavabadus ja turu kiire areng püstitasid ajakirjanduse ette uuenevaid nõudmisi, millele ajakirjaniku kutse areng järele ei jõudnud. See tingis ajakirjaniku elukutse prestiizi languse, muutus ajakirjanduse roll - kui enne iseseisvust tehti poliitikat vaid ajalehtedes, siis iseseisvuse ajal kandus poliitikategemine rohkem Riigikogu saali, ajakirjanduses sai kaalu informatsiooni edastamine. Reeglina satuti ajakirjandusse ülikoolis õppimise ajal või selle järel, keskmine vanus tööle asudes oli eesti ajakirjanikul 28. Varasemas ajakirjanduses tegid ilma teatavasti põhiliselt koolmeistrid. Tendents ülikool katkestada ja raha teenima minna kordus muide 1990. aastate alguses. Kõige enam oli Eesti Vabariigis tegutsenud ajakirjanike hulgas õigusteaduskonna lõpetanuid.
annaabi.ee 
