kolmanda tasandi hariduse (haridustase, mida omandatakse ülikoolides, rakenduslikes kõrgkoolides ja muudes asutustes, mis annavad akadeemilisi kraade või kutsetunnistusi). Eesti eesmärk on aastaks 2020. vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte osakaalu 9,5%-ni ja suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu 40%-ni. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik käimasolevate väljalangust vähendavate poliitikamuudatuste täielik rakendumine, lisaks tuleks arendada õppenõustamist ja karjääriteenuseid. Oluline on ka noorsootöö ja mitteformaalne haridus. Üldhariduses on vajalik lisaks faktiteadmistele järjest enam arendada loovust, ettevõtlikkust ning kujundada teisi õpilaste sotsiaalseid võtmepädevusi. Mõlemad eesmärgid on minu arvates saavutatavad, sest Eestis on pikemas perpektiivis hariduspoliitika peamiseks suunaks kõrghariduse kvaliteedi ja
ning millised probleemid ja väljakutsed meie noorte ees seisavad. • Noorteseire on loodud teadmuspõhise noortepoliitika edendamiseks. Noorte eluolu puudutavad uuringud ja analüüsid leiab noorteseire andmebaasi kodulehelt. • Noorteseire annab informatsiooni erinevate noorte eluoluga seotud valdkondade kohta, võimaldades hinnata noorte olukorda, arvestada noori puudutavaid aspekte eri poliitikate väljatöötamisel ning hinnata poliitikamuudatuste võimalikke mõjusid. •Noorte eluolu olulisemaid aspekte kajastavad indikaatorid, mida järjepidevalt kogutakse ja uuendatakse. Erinevad noorte eluolu puudutavad uuringud ja analüüsid: •Noorteseire aastaraamat; •kvartaalsed poliitikaülevaated; •küsitlustel põhinevad originaaluuringud; •Eestis teostatud noorte eluolu puudutavate uuringute andmebaas. Kasearu ja Trumm NEET-noortest (Noorteseire aastaraamat 2012) •Noored ja sotsiaalne kaasatus
arendamisel EL-i partnerriikides on tähtis roll kodanikuühiskonnal, siis toetab Euroopa Liit 2011. aastal loodud kodanikuühiskonna rahastu kaudu ka oma lõunapartnerite vastavaid ühiskondlikke organisatsioone. Teatavasti on EL-i välspoliitika aluse ühtedeks moodustajateks kindlasti iga-aastastes ENP eduaruannetes sisalduvad hinnangud. Sealjjuures rakendatakse kõigi EL-i kavandatud algatuste suhtes suuremate pingutuste eest suurema toetuse põhimõtet – seda nii poliitikamuudatuste kui ka rahalise abi osas (välja arvatud humanitaarabi, kodanikuühiskonna toetused ning pagulaste ja välispiiri haldamise vahendid). Ambitsioonikaid poliitilisi reforme ellu viivatele EL-i partneritele võidakse pakkuda ka põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid ning liikuvuspartnerlust. Kuna ENP Lõunamõõtme funktsioneerimises on oluline roll mängida EL- i ja tema Lõunamõõtme sihtriikide vahelistel kahepoolsetel suhetel, siis