uurimisvaldkond. Kõnekeeles samastatakse sõna "innovatsioon" tihti protsessi tulemiga. Kuid majandusteadlased keskenduvad pigem protsessile tervikuna, alates selle algatanud ideest kuni idee muundumiseni millekski kasulikuks, idee rakendamisele ning süsteemile, milles innovatsiooni protsess aset leiab. Kuna innovatsiooni peetakse ka majanduse peamiseks käima lükkavaks jõuks, eriti kui see viib tootlikkuse suurendamiseni, peavad tegureid, mis viivad innovatsioonini, oluliseks ka poliitikakujundajad. Innovatsiooni peetakse üheks tähtsamaks pikaajalise majanduskasvu vedajaks, kuid majandusteadlased pole jõudnud ühtsele seisukohale, mis asi see üldse on. Kuigi teooriad võivad olla erinevad, peetakse majandusteaduses tüüpiliselt innovatsiooni all silmas Joseph Schumpeteri käsitlust, mille kohaselt tähendab see millegi uue ja kasuliku kommertsialiseerimist. See uus ja kasulik võib olla toode, meetod, tehnika, teenus vms. Pole
poliitilist sekkumist makro-, meso- ja mikrotasandil. Hoolitsuse ja hariduse institutsionaalne integreerimine piirkondlikul või riiklikul tasandil on oluline, kuid ainuüksi sellest siiski ei piisa. Hariduse tervikliku ülevaate rakendamise osas tuleks pidada läbirääkimisi kõikide sidusgruppidega (töötajad/õpetajad; vanemad; kohalikud kogukonnad; koolid; koolitusasutused; kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud valitsused; Euroopa poliitikakujundajad) ja käsitleda kui üldist ECEC arengukava raamistikku, põhihariduse ja muu professionaalse arengu algatusi. Vanemate otsuseid/soovitusi võetakse seejuures arvesse ning ollakse valmis koostööks, et luua sobiv õppemetoodika. Kõige tugevamad töösuhted arenevad siis, kui õpetajad kaasavad assistente planeerimisse, kui nad kohtuvad regulaarselt, kui koolid/lasteaiad pakuvad kõikidele töötajatele professionaalse arengu võimalusi ja kui on loodud
arvestades nende vanust ja küpsust teiste lastega võrdsetel alustel ning et nad saavad selle õiguse teostamiseks oma puudele ja vanusele vastavat abi. (Riigi teataja, 2016) Puuetega inimestele loodi kuus aastat tagasi selline ajakiri, nagu Puutepunkt. Ajakiri Puutepunkt kajastab erinevaid lugusid puuetega inimestest. Ajakirja loomise eesmärgiks oli kokku viia puuetega inimesed, nende hooldajad, tugiisikud, nendega töötavad spetsialistid ja ka poliitikakujundajad. Ajakirja loojate soov oli, et puuetega inimesi õpitakse paremini tundma, spetsialistid ja abivajajad leiaksid üksteist ning puuetega inimesed ise saaksid ideid, kuidas ennast paremini aidata. Leidsin ajakirjast Puutepunkt ühe loo, mida rääkis Hannes (43), kes on juba 25 aastat olnud halvatud, ega ei liigu iseseisvalt, vaid ratastoolis. Temaga juhtus õnnetus, kui ta oli alles just täiskasvanuks saanud. Ta räägib seal arvamusloos, et õnnetused ei hüüa tulles ning keegi ei
annaabi.ee 
