1953. aasta septembris sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aasta jooksul suutis ta võimult tõrjuda ka oma peamise konkurendi valitsusjuht Malenkovi, kes 1955. aastal asendati N. Bulganiga. Hrustsov jätkas vägivallapoliitika leevendamist ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Nii on hakatud Hrustsovi valitsemisaega nimetama sulaajaks. Hrustsov ise liikus aga oma isikuvõimu kehtestamise suunas. 1957. aastal püüdsid Hrustsovi poliitikagarahulolematud kaaslased teda võimult kõrvaldada. Hrustsov suutis end kaitsta ja tema vastu välja astunud ,,parteivastase grupi" võimult tõrjuda. 1958. aastal sai Hrustsov Ministrite Nõukogu esimeheks, koondades sel viisil kogu võimutäiuse enda kätte. Enesekindel ja end eksimatuks pidav Hrustsov lubas, et ,,nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis". Ta lootis, et 1950. aastate keskel alanud majanduslik tõus jätkub ning kõik probleemid lahendatakse. Kuid juba 1960
1953. aasta septembris sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aasta jooksul suutis ta võimult tõrjuda ka oma peamise konkurendi valitsusjuht Malenkovi, kes 1955. aastal asendati N. Bulganiga. Hrustsov jätkas vägivallapoliitika leevendamist ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Nii on hakatud Hrustsovi valitsemisaega nimetama sulaajaks. Hrustsov ise liikus aga oma isikuvõimu kehtestamise suunas. 1957. aastal püüdsid Hrustsovi poliitikagarahulolematud kaaslased teda võimult kõrvaldada. Hrustsov suutis end kaitsta ja tema vastu välja astunud ,,parteivastase grupi" võimult tõrjuda. 1958. aastal sai Hrustsov Ministrite Nõukogu esimeheks, koondades sel viisil kogu võimutäiuse enda kätte. Enesekindel ja end eksimatuks pidav Hrustsov lubas, et ,,nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis". Ta lootis, et 1950. aastate keskel alanud majanduslik tõus jätkub ning kõik probleemid lahendatakse. Kuid juba 1960
1953. aasta septembris sai Hruštšov parteijuhiks ning mõne aasta jooksul suutis ta võimult tõrjuda ka oma peamise konkurendi – valitsusjuht Malenkovi, kes 1955. aastal asendati N. Bulganiga. Hruštšov jätkas vägivallapoliitika leevendamist ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Nii on hakatud Hruštšovi valitsemisaega nimetama sulaajaks. Hruštšov ise liikus aga oma isikuvõimu kehtestamise suunas. 1957. aastal püüdsid Hruštšovi poliitikagarahulolematud kaaslased teda võimult kõrvaldada. Hruštšov suutis end kaitsta ja tema vastu välja astunud „parteivastase grupi“ võimult tõrjuda. 1958. aastal sai Hruštšov Ministrite Nõukogu esimeheks, koondades sel viisil kogu võimutäiuse enda kätte. Enesekindel ja end eksimatuks pidav Hruštšov lubas, et „nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis“. Ta lootis, et 1950. aastate keskel alanud majanduslik tõus jätkub ning kõik probleemid lahendatakse. Kuid
1953. aasta septembris sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aasta jooksul suutis ta võimult tõrjuda ka oma peamise konkurendi valitsusjuht Malenkovi, kes 1955. aastal asendati N. Bulganiga. Hrustsov jätkas vägivallapoliitika leevendamist ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Nii on hakatud Hrustsovi valitsemisaega nimetama sulaajaks. Hrustsov ise liikus aga oma isikuvõimu kehtestamise suunas. 1957. aastal püüdsid Hrustsovi poliitikagarahulolematud kaaslased teda võimult kõrvaldada. Hrustsov suutis end kaitsta ja tema vastu välja astunud ,,parteivastase grupi" võimult tõrjuda. 1958. aastal sai Hrustsov Ministrite Nõukogu esimeheks, koondades sel viisil kogu võimutäiuse enda kätte. Enesekindel ja end eksimatuks pidav Hrustsov lubas, et ,,nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis". Ta lootis, et 1950. aastate keskel alanud majanduslik tõus jätkub ning kõik probleemid lahendatakse. Kuid juba 1960
annaabi.ee 
