Estkompeximis. Ta on tegutsenud Rahvapanga ja Sotsiaalpanga juhatuses ning olnud Tartu Kommertspanga pankrotihaldur. Ta on olnud ka Raadio Tartu juhatuse esimees. Töökäik · 19791981 Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vaneminsener · 19811982 sõjaväeteenistus Balti laevastikus sõjaväeosas nr 63413 414. sõjaväeehitussalgas Linnahalli kõrval; oli roodukomandöri asetäitja poliitalal; arvati reservi vanemleitnandina · 19831987 Tartu Riikliku Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi koronaar- ja kardiokirurgia sektori röntgenkontrastainete labori vaneminsener · 1985 EKP Tartu Rajoonikomitee tööstus- ja transpordiosakonna instruktor. · 19861988 EKP Tartu rajoonikomitee tööstusosakonna instruktor, orgosakonna juhataja · 19891993 ÜE Estkompexim Tartu osakonna juhataja
Aastal 2000 käis ta Briti Nõukogu koolitusel Brüsselis, Dublinis ja Edinburgis. Ta oskab rääkida ladusalt vene keelt, inglise keelt ja suhtlemise tasandil ka saksa keelt. Ta töötas insenerina Tartu Riiklikus Ülikoolis aastatel 1979 kuni 1982, ta uuris ravimudade koostis, osales röntgenkontrastaine ja taimekaitsevahendite väljatöötamises. 1981-1981 teenis Ansip sõjaväeteenistuses Balti laevastikus sõjaväeehitussalgas Linnahalli kõrval, ta oli roodukomandöri asetäitja poliitalal. Ta oli Tööstusosakonna instruktor ja Eesti Kommunistliku Partei Tartu Rajoonikomitee peasekretär. Pärast seda töötas ta neli aastat ÜE Estkompeximi Tartu osakonna juhatajana. Ansip on osalenud mitmetes pangandus- ja investeerimisettevõtetes. Ta on tegutsenud Rahvapanga ja Sotsiaalpanga juhatuses ning olnud Tartu Kommertspanga pankrotihaldus ja ka Tartu Raadio juhatuse esimees. Aastatel 1995- 1996 oli Andrus Ansip Suurerastamise investeerimisfondi
isikkooseisule selgeks õpetada vene keel ja läbida ümberõpe vastavalt Punaarmee programmidele ja määrustikele. Eesti territoriaalkorpuse komandöri kohusetäitjaks määrati esialgu kindralmajor Gustav Jonson, kes oli enne seda olnud Johannes Varese valitsuse sõjavägede juhataja, staabiülemaks kolonel Mart Tuisk. 3. juunil 1940 määrati korpuse ülemaks NSV Liidust pärit kindralmajor Aleksander Ksenofontov, ülema asetäitjaks poliitalal brigaadikomissar A. Bagnjuk, staabiülemaks polkovnik N. Lednev. 29. august 1940: korpuse loomine, mis moodustati Eesti sõjaväest. Kahest diviisist koosneva 22. Eesti Territoriaal-Laskurkorpuse formeerimine lõpetati peamiselt juba 1940. aasta septembri keskpaigaks. Laskurpolgud moodustati jalaväerügementide ja üksikute jalaväepataljonide ühendamise teel, senisest side- ja pioneeripataljonist ning õhu- ja tankitõrjedivisjonist said korpuse ning diviiside eriüksused
11. oktoobril 1944 maabusid Punaarmee üksused amfiibautodel ja maabumispraamidel Kaugatoma randa. Saksa üksusi ei õnnestunud üllatada: 67. grenaderirügemendi II pataljon ja 23. jalaväediviisi tagavarapataljon surusid dessantüksused tagasi merre. Samal päeval üritas Punaarmee veel teist dessanti Vintri rannas. Dessandi pidid tegema 300. eesti laskurpolgu kaks pataljoni, kokku 742 meest. Dessanti juhtis polguülem alampolkovnik Ilmar Paul ja tema asetäitja poliitalal major Peeter Volt. Mehed saadeti dessantalustelt vette 400 m kaugusel rannast. Sakslased olid dessandi vastuvõtmiseks valmis ja vette aetud mehed sattusid tule alla. Üle meeste peade tulistasid vastastikku Balti laevastiku laevade suurtükid ning teisel poolt õhutõrjekahurite grupp ,,Fröhlich" ja 239. mereväe õhutõrjekahurite divisjon. Rannikul olid kaitsel 218. jalaväediviisi 386. grenaderirügement ja 218. pioneerpataljon ning 532. mereväe suurtükidivisjoni mehed
annaabi.ee 
