Kaotus Jaapanile soodustas 1905.a revolutsooni puhkemist, mis algas Verise pühapäevaga 9.jaanuar, mil võimud avasid tule Peterburis toimuvale rahumeelsele töölisrongkäigu pihta. Mitmed rahutused viisid 17. Oktoobri manifestini, milles Nikolai II lubas rahvale sõna-, koosoleku-, ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi. Algas erakondade moodustamine. Ülestõusud ja mässud ei lõppenud. Nõrgenes rahvuslik rõhumine, laienesid poliiitlised õigused, kergenesid talupoegade ja tööliste olukord ning tehti samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Valiti ebademokraatliku valimisseaduse alusel Riigiduuma, mille volitused olid üsna piiratud, kuid et teistele suurriikidele järgi jõuda, asus peaminister Pjotr Stolõpin teostama reforme, eeskätt agraarreformi. Selle eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada iseseisvate talude tekitamiseks. Külakogukonnad lammutati
2) lubati tegutseda ainult ühel parteid bolsevikud 3) rahvuslikult meelestatud poliitikuid vangistati 4) poliitilisi vabadusi piirati ei saanud oma vaateid avaldada (ei tohtinud toimuda massidemonstratsioone, oli tsensuur) 5) senised omavalitsused linna- ja vallatasandil saadeti laiali > nõukogud See, et enamlased olid võimule saanud oli lõplikuks märguandeks selle koha pealt, et Eesti peab iseseisvuma. Sinnamaani polnud võtnud kurssi iseseisvumisele: paljud poliiitlised parteid olid nõus sellega, et Eesti jäks Venemaa koosseisu, aga selleks on vaja oma omavalitsust ja demokraatlikud vabadused. Pärast enamlaste võimuletulekut võeti suund iseseisvuse väljakuulutamisele. Õpiku küsimuste vastused: 1. Kardeti võimu, mis 17.a okt. Vm-l kehtestati.(enamlased). Kardeti saksa pealetungi ja kahe jõu vahele jäämist. 2. Anti teada, et nõukogude võim, mis Eestis ka kehtestatud, et see ikkagi ei kehti siin. Kuni
Liberaalne ühiskond ja tarbimiskulutuur tegutseb pigem nõudlusega, kui vajadustega. Kui inimeste vajadused defineeritakse ühiskonna poolt, siis nood leiavad selle rahuldava, mitte selle pärast, et ühiskond rahuldab nende vajadusi, vaid selle pärast, et ühiskond on neile tekitanud rahuldamiseka vajadused. Ilma vajaduse ja rahuldamispakkumise vahel vahet tegemiseta ei ole kriitika võimalik - inimene ja süsteem on samad ja ainukesed küsimused ei ole poliiitlised, vaid tehnilised ja tegelevad efektiivsusega. Sotsiaalsed institutsioonid ja diskursused väidavad, et nad on vajaduste suhtes autoriteedid - läbi tehnoloogia ja teaduse võib sedasi tekkida teistmoodi totalitaarne võim. Praktilises igapäevaelus võib vajadusi korraldada sotsiaalne võim. Æratsionaalsuse piirid Kuidas me saame olla kindlad, et ratsionaalsuse selline vorm on kehtiv? Lahendus Æ Hegeli objekti ja subjekti dualism. Meile ei anta mitte ,,ostunimekirja" (vrd
annaabi.ee 
