Sgk: türnpuulised (Rhamnaceae) 46. harilik paakspuu (Frangula alnus) Mill. Sgk: pärnalised (Tiliaceae) 47. harilik pärn (Tilia cordata) Mill. Sgk: pajulillelised (Onagraceae) 48. mets-pajulill (Epilobium adenocaulon) L. Sgk: sarikalised (Apiaceae) 49. aedtill (Anethum graveolens) L. Sgk: uibulehelised (Pyrolaceae) 50. harilik seenlill (Monotropa hypopitys) L. Sgk: kanarbikulised (Ericaceae) 51. harilik küüvits (Andromeda polifolia) L. 52. kanarbik (Calluna vulgaris) L. 53. sookail (Ledum palustre) L. Sgk: mustikalised (Vacciniaceae) 54. harilik mustikas (Vaccinum myrtillus) L. 55. harilik pohl (Vaccinum vitis-ideae) L. Sgk: nurmenukulised (Primulaceae) 56. ussilill (Lysimachia thyrsiflora) L. Sgk: karelehelised (Boraginaceae) 57. harilik ussikeel (Echium vulgare) L. Sgk: huulõielised (Lamiaceae) 58. valge iminõges (Lamium album) L. 59
pinnaga, nahkjad. Lehe alumine pool on kaetud aga paksu vahakihiga kaetud ning seetõttu üleni valge. Küüvitsa õied on kuni kuuekaupa koondunud varre tippu, nii et õied asuvad enam-vähem ühel Küüvits kõrgusel. (Andromeda polifolia) Küüvitsa õied on Kukemari on meie soode ja rabade igihaljas kääbuspõõsas. Sageli kasvab kukemari koos kanarbikuga, keda ta ka lehtede poolest veidi meenutab. Kukemarja lehed on vaid mõne millimeetri pikkused, väga kitsad ja tumerohelised. Kuna lehed asetsevad risti neid kandvate vartega, siis
· kõrgus (10) 30...60 (140) cm · kasvab sagedamini rabamännikutes, kus on domineeriv, kuid väiksemate rühmadena esineb ka rabas, siirdesoos mätastel, soometsades ja ka laane- ning palumetsa niiskemates lohkudes. · eelistab teistest rabataimedest varjukamaid ja kuivemaid kasvukohti · taim sisaldab rohkesti kergesti lenduvaid eeterlikke õlisid (mürgised), mis on vänge lõhnaga ja tekitavad peavalu KÜÜVITS Andromeda polifolia L. · kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda küüvits · mitmeaastane ühekojaline puittaim, kääbuspõõsas. Kõrgus 5...40 cm · kasvab nii madal- ja siirdesoos kui ka rabas, soo- ja rabametsades · eelistab alaliselt märga läbivooluga kohta · taim on mürgine nii kariloomadele kui ka inimestele · taim on parkaineterikas, temast on
Taime on kasutatud hiirte, koide, kirpude ja lutikate tõrjeks, vees keedetuna taimekaitse- vahendina. Skandinaavlased ja meil ka saarlased segasid kailuekstrakti koduõlle hulka, mis kutsus joobesseisundis isikuil esile erilise motoorse rahutuse ja kaklushimu. Närvisüsteemile mõjuva andromedotoksiini tõttu on korduvalt proovitud sookailust ravimeid valmistada, kuid ilma erilise eduta. KÜÜVITS Andromeda polifolia; Andromeda naiskuju kreeka mütoloogiast; polifolia paljulehine. Eestikeelne nimi tuleneb murdeõnast küü, mis tähendab ussi. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: rabad, soometsad, eelistab läbivooluga ja alaliselt märgi kasvukohti. Küüvits on igihaljas, mükoriisa abil toituv, 5-40 cm kõrge kääbuspõõsas. Lamavad ja pinnases olevad varred annavad rohkeid lisajuuri, peajuur hääbub varakult.