Pätsi juhitud Eesti Vabariik oli pehmemaid autoritaarseid režiime tollases Euroopas. 23. juulil 1940 vabastas Nõukogude Liidu võimude survel ametisse pandud nukuparlament Pätsi presidendi kohalt ning nädala pärast küüditati ta koos perega Ufaasse asumisele, seejärel 1941. a arreteeriti ja oli kuni 1954. a vanglas. Suri 1956 Buraševo psühhoneuroloogiahaiglas. Päts on Eesti 20. sajandi vastuolulisimaid riigitegelasi. Viimastel aastakümnetel on tema isikuga seoses polemiseeritud mitme küsimuse üle. Esiteks, kas Päts võis olla 1920. aastatel NSV Liidu mõjuagent, esindades NSV Liidu ärihuvisid Eestis. Teiseks, kas vabadussõjalased kujutasid endast 1934. a tõepoolest Eesti demokraatiale ohtu, mis õigustanuks Pätsi riigipööret. Diskuteerituimaks küsimuseks on jäänud Pätsi otsus alistuda 1939. a NSV Liidu nõudmistele. Lootes vältida sõda NSV Liiduga, nõustus Pätsi valitsus NSV Liidu ultimaatumiga rajada Eestisse Punaarmee baasid.
................................................................................................6 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................8 3 SISSEJUHATUS Rahvuseepos Kalevipoeg on meie kultuuri üks tüvitekste. See on samas ka üks raskemini loetavaid tekste, mille üle on polemiseeritud juba selle loomise algusest saadik. Lugejaid ei ole sellele leidunud kunagi palju. Sellepärast otsustasingi viia läbi uurimuse teemal - kui palju on eepose lugejaid tänapäeval. Mind huvitasid ka põhjused, miks loeti või ei loetud ja kas lugemine on olnud kohustuslik või mitte. Kui Kalevipoeg ilmus, siis ilmus umbes samal ajal ka Eesti rahva ennemuistsed jutud, ka Kreutzwaldi poolt kirjutatud (proosa vormis), mis sai rahva seas väga populaarseks. See
raamatus "Aenesidemus"). Võimalik konsekvents: Algab aistingutega. Need on esmased, mis meile on antud. Kas midagi veel on olemas, seda ma ei tea ja see ei mõjuta ka minu küsimuseesitust (samamoodi läheneb muuseas asjale ka Hume). Seda järeldust Kant ei teinud. Sellest lähtuvalt oleks teadvus sulgununud iseenese ringi. See oleks teinud aga vöimatuks moraalsete ja religioossete veendumuste, eelköige aga vabaduse ja "inimese iseeneses" (homo noumenon) põhjendamise. Samamoodi on polemiseeritud ka Kanti vabaduse möiste üle. Kant ise on selle vastuolu sellise teravusega väljatöötanud, nagu seda pole isegi köige teravamad kriitikud suutnud teha. Ühel poolel inimlik tahe -köikvöimalike loodusnähtuste absoluutses kausaalsusahelas! Selle pöhjal, kui me valdaksime köiki väliseid ja sisemisi pöhjusi, vöiksime inimese käitumist nagu loodusnähtust etteennustada. Teiselt poolt eetilise seaduse: "Sa pead!" - nöue, millest Kanti jaoks järeldub "Sa vöid", s.t
annaabi.ee 
