Keevisõmbluste pikkused ll=b=196mm keevisõmbluse kaatet z==5 a= cos 45 z = 0,707*5=3,5*10-3=0,0035m Leitakse lk väärtus tugevustingimusest nihkele väände korral. Eeldatakse, et T=Tk+Tl , kus T keevisõmbluste poolt vastuvõetavad momendid. Kui eeldada, et nii laup- kui külgõmblus on l 0,5ll võrdtugevad, siis k T = [ ] k .õmblus Wp kus Wp keevisõmbluse ohtlikuma lõik polaartugevusmoment. T- keevisõmbluste poolt vastuvõetavad momendid ( F*l) T 6T = = [ ] k .õmblus W p a * ll 2 Laupõmbluse korral Keevisõmbluste nihkepinge momendist (T) T 5600 * 0,9 5040 T = m = = = = 94MPa
Tugevustingimusest paindele:
224 mm
2) Määratakse keevisõmbluste pikkused. Võtame laupõmbluse pikkuseks l1 = b = 224 mm,
keevisõbluse kaatet z = = 5 mm.
Leitakse l väärtus tugevustingimusest nikhele väände korral. Eeldatakse, et T = Tk + Tl ,
kus T keevisõmluste poolt vastuvõetavad momendid.
Kui eeldada, et nii laup- kuid külgõmblus on võrdtugevad, siis lk 0,5 ll
= T/Wp []k. õmblus kus Wp keevisõmluse ohtlikuma lõige polaartugevusmoment.
Lühikeste (l
3.1 Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? Pindala A Dimensioon; [m2] Kui D 2 korda, siis tugevus 22 = 4 korda 3.2 Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? Pindala A Dimensioon; [m2] Kui D 2 korda, siis tugevus 22 = 4 korda 3.3 Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Polaartugevusmoment W0 Dimensioon; [m3] Kui D 2 korda, siis tugevus 23 = 8 korda 3.4 Nimetage kujundi pinnamomendid! esimese astme momendid ehk staatilised momendid [m3] teise astme momendid ehk inertsimomendid [m4] 3.5 Defineerige kujundi keskteljestik! kujundi peateljestik (ristteljestik), mille algus on pinnakeskmes (ja siit ka keskpeainertsimomendid) 3.6 Mis on kujundi pinnakese? Keskteljestiku alguspunkt 3.7 Kuidas saab määrata kujundi pinnakeskme asukoha?
Ümarvarda ristlõike suurim T T I0 max = max = , kus W0 = : väändepinge: I0 W0 max kus: W0 ristlõike polaartugevusmoment (-vastupanumoment), [m3] max ristlõike suurim kaugus varda teljest (ümarvarda välisraadius), [m]. Ümarvarda ristlõike suurim väändepinge (Joon. 3.21) mõjub alati selle ristlõikepinna serval ning väändepinge puudub varda teljel. Priit Põdra, 2004 45 Tugevusanalüüsi alused 3
annaabi.ee 
