Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"polaarkoordinaat" - 5 õppematerjali

polaarkoordinaat – võetakse pooluseks vaatluspunkt , tulepositsioon, liikumise lähtepunkt vm., polaarteljeks ga manetiline meridiaan. Bipolaarkoordinaat – kahe poolusega koordinaatide süsteem.
Topograafia konspekt
1
doc

Topograafia konspekt

Nõgu, häil, lohk ­ vesi voolab neljast küljest madalasse punkti, eristatakse põhja, veerusid, perve. Lõhang, sälk, uht, mold, lammorg ­ vesi voolab juurde kolmest küljest ja ära neljandast, eristatakse kahte veeru ja voolunõlva. Seljandik, künnis, vall, hari ­ vett voolab juurde ühest küljest ja kolmest küljest voolab vesi ära. Polaar- ja bipolaarkoordinaat ­ sõjanduses kasutatakse neid ühe punkti asendi määramiseks teise suhtes, väikeste kauguste vahel. Polaarkoordinaat ­ võetakse pooluseks vaatluspunkt , tulepositsioon, liikumise lähtepunkt vm., polaarteljeks ga manetiline meridiaan. Bipolaarkoordinaat ­ kahe poolusega koordinaatide süsteem. Magnetiline deklinatsioon ­ magnetilise ja geograafilise meridiaani põhjasuuna vaheline nurk. Direktsiooninurk ­ selle saamiseks mõõdetakse malliga kaardil nurk objekti ja koordinaatvõrgu suunal. Magnetiline asimuud ­ selle saamiseks mõõdetakse kompassiga

Sõjandus → Riigikaitse
33 allalaadimist
Kontrolltöö 3
2
doc

Kontrolltöö 3

= varda ristlõike pöördenurk väänava momendi toimel algasendi suhtes 10.11. Kumb on väänates jäigem, kas täis ümarvarras või sama ristlõikepindalaga ruutvarras? l- väänatud varda pikkus; - punkti K Ruutvarras Ümar seega Ümar on polaarkoordinaat; - suhteline nihkedeformatsioon mingis punktis K jäigem 10.2. Mis on suhteline väändenurk? 10.12. Kui palju muutub ühtlase täisümarvarda väändenurk, kui kõigi koormuste väärtusi vähendada kaks korda? = varda pikkusühiku kohta tulev väändenurk 10.13

Mehaanika → Tugevusõpetus ii
571 allalaadimist
Detailide vaandedeformatsioonid
9
pdf

Detailide vaandedeformatsioonid

= = = väändenurk l R kus: varda väändenurk (vaba otsa või ristlõike pöördenurk), [rad]; suhteline nihkedeformatsioon mingis punktis K; pumkti K polaarkoordinaat, [m]; max suhteline nihkedeformatsioon (nihkenurk) varda pinnal (raadiusel R); l väänatud varda pikkus, [m]; R varda raadius, [m]; varda suhteline väändenurk, [rad/m]. Väänatud ümarvarras Ümar-ristlõike väändenurk ja väändepinge epüür

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
12 allalaadimist
Kõverate varraste tugevus
16
pdf

Kõverate varraste tugevus

2 )(Rmin + Rmax ) kus: T vedru ristlõike väändemoment, [Nm]; I0 vedru ristlõikepinna polaar-inertsimoment, [m4]; l vedru materjali koormatud osa pikkus, [m]; vedru polaarkoordinaat, [rad]. Koonilise keerdvedru material on mitteühtlaselt väänatud (suurema kõverusraadiusega keerdude väändemoment on suurem, kui väiksema kõverusraadiusega keerude väändemoment), pingete ühtlustamiseks konstrueeritakse koonilised vedrud muutuva sammuga (samm suureneb kõverusraadiuse suurenedes). Priit Põdra, 2004

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
13 allalaadimist
Kõrgem matemaatika
22
doc

Kõrgem matemaatika

suunal. punkti ristkoordinaadid tasandil on selle punkti ristprojektsioonid abstsiss- ja ordinaatteljel. P(x;y) Leiame punkti P ristprojektsioonid Px ja Py vastavalt x-teljel ja y-teljel. Olgu punkti Px koordinaat abstsissteljel xP ja punkti Py koordinaat ordinaatteljel yP. Selle järgi punkti koordinaadid on P(x;y). 11. Polaarkoordinaadistik tasandil. Punkti polaar- ja ristkoordinaatide vahelised seosed. polaarkoordinaat ­ kahemõõtmeline koordinaatide süsteem, kus iga tasandi punkt on määratud kaugusega fikseeritud punktist (punkti ja pooluse vaheline pikkus polaarkaugus r) ning nurgaga fikseeritud suunast (polaarnurk ). üleminekuvalemid polaarkoordinaadistiku ja ristkoordinaadistiku vahel: Polaarkoordinaadistik tasandil: Suunaga arvtelg e. polaartelg. Alguspunkt Ühiku pikkus Polaarraadius r = |OM| Polaarnurk , nurk OM ja polaartelje pos

Matemaatika → Kõrgem matemaatika
227 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun