kus d - horisontaalkaugus, m - projektsiooni mõõtkava tegur vastavas kohas. Mõõtkava teguri arvutamisel kasutati valemit: sin ( ) 0 m= (21) N cos( ) kus - polaarkaugus projektsiooni koonuse tipust, 0 - projektsiooni keskparalleel, N - esimese vertikaali raadius, - punkti laius. Polaarkauguse arvutamisel kasutati valemit: sin ( 0 ) =C tan 45° - 1 + sin ( ) 2 (22)
mõõdistamine. Territooriumi tahhümeetrilisel mõõdistamisel saadakse situatsioonipunktidele samaaegselt nii plaaniline, kui ka kõrguslik asend, seega saadakse mõõtmiste tulemusena kõigi soovitud situatsioonipunktide kohta korraga kolm kordinaati X,Y ja H. Situatsioonipunkti plaaniline asend saadakse polaarviisil st. polaarnurgad mõõdetakse orienteeritud limbi abil, mille 0´00´on orenteeritud käigu eelmisele punktile. Kaugus ehk nn polaarkauguse polügooni punktist kuni situatsioonipunktini, võib sõltuvalt koostatava plaani mõõtkavast ja võimalusest mõõta niitkaugusmõõturiga 0,1 m täpsusega, lmax=70m(100m), aga ka lindiga või elektrooniliselt. Situatsioonipunktide kõrguslik asend saadakse trinomeetrilise nivelleerimisega. Mõõdistades tasasel maastikul võib kasutada ka teodoliidiga otsast nivellerimist lähtudes tõsiasjast, et vertikaalringi lugem NA, kui see panna vertikaalringi lugemiks, annab
tist tasandil, nn poolusest ja sellest punktist l¨ahtuvast teljest, nn polaarteljest. polaartelg poolus Joonis 5.9. Polaarkoordinaadistik Polaarkoordinaadistikus on punkti P asukoht u ¨heselt m¨a¨aratud polaar- nurgaga, so nurgaga , mis j¨aa¨b punkti P ja poolust O u ¨hendava sirge ja polaartelje vahele, ning polaarkauguse ehk polaarraadiusega , so punkti P - kaugusega poolusest O ehk vektori OP pikkusega (vt joonis 5.10). - Polaarnurka ja polaarraadiust = |OP | nimetetakse punkti P polaar- koordinaatideks. Seda asjaolu m¨argitakse P (, ). J¨argnevalt leiame seosed punkti P polaarkoordinaatide ja ristkoordinaati- de vahel, kui ristkoordinaadistik on paigutatud polaarkoordinaadistiku suh-
annaabi.ee 
