Seda kommet nimetati „päikese valvamiseks“. Püha eripäraks olid rituaalsed korrarikkumised ja vargused. See tähendas, et noored jooksid käratsedes mööda küla, tõkestades tänavaid naabritelt näpatud esemetega, samuti tungiti võõrastesse aedadesse. Erilise au sees oli päev kalameestel: pühadelaual pidi ilmtingimata olema värskest kalast tehtud toite. Kujunenud tavale vastavalt juhatati just sel päeval sisse suvine kalapüügihooaeg. Pokrov Seda püha tähistati 14. oktoobril. Talurahvakalendris oli pokrov oluline sügisene püha, mis tähistas põllutööde lõpetamist ja talve algust. Öeldi, et pokrovipäeval on „ennelõunal sügis, pärastlõunal aga talv-talveke“. Sellest päevast hakkasid talupojad oma elamisi talveks ette valmistama: soojustati seinu, praod ja kõikvõimalikud nurgakesed topiti kinni taku või samblaga. Kõikides majades oli kombeks panna küdema vene ahi. Sel päeval
seonduva. Oma koha leidsid ka sealsed tavad ja sümboolika. Õigeusu kiriku ja paganluse pikaajalise võitluse tulemusena kujuneski välja igapäevane kalender: kristlike ja paganlike elementide omapärane segu. See rahvakalender on läbi aegade olnud vene traditsoonilise kultuuri oluline osa. Rahvuspühadest on aga saanud vene lihtrahva elu lahutamatu osa. Venelastele kujunesid olulisemateks pühadeks lihavõtted, jõulud, talitsed, vastlad(võinädal), troitsa, peetripäev, pokrov, jüripäev. Suuremaid pühi peeti tavaliselt kolm-neli päeva, mõned näiteks lihavõtteid või vastlaid kestsid koguni nädala. Palvused, ristkäigud, rahvakogunemised kõik see lähendas oma raskevõitu igapäevaelu elavaid inimesi. Pühad aga pakkusid võimalust enne hooajatööde algust veidikesekd aeg maha võtta ja puhata. Jõulud: Jõulud(Kristuse sündimise püha 7. jaanuar/25. Detsember) olid Venemaal olulised pühad nii kristlikus kui ka rahvakalendris. Vene külas
Oma koha leidsid ka sealsed tavad ja sümboolika. Õigeusu kiriku ja paganluse pikaajalise võitluse tulemusena kujuneski välja igapäevane kalender: kristlike ja paganlike elementide omapärane segu. See rahvakalender on läbi aegade olnud vene traditsioonilise kultuuri oluline osa. Rahvuspühadest on aga saanud vene lihtrahva elu lahutamatu osa. Venelastele kujunesid olulisemateks pühadeks lihavõtted, jõulud, talisted, vastlad (võinädal), troitsa, peetripäev, pokrov, jüripäev. Suuremaid pühi peeti tavaliselt kolm-neli päeva, mõned näiteks lihavõtted või vastlad kestsid koguni nädala. Palvused, ristikäigud, rahvakogunemised kõik see lähendas oma raskevõitu igapäevaelu elavaid inimesi. Pühad aga pakkusid võimalust enne hooajatööde algust veidikeseks aeg maha võtta ja puhata. Rahvustoidud Vene rahvusköök hakkas kujunema juba IX sajandil. Ent sellisena, nagu ta on jõudnud meie
annaabi.ee 
