Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pojade" - 6 õppematerjali

Keskaja konspekt
2
doc

Keskaja konspekt

1) Ida-Frangi riik (Saksamaa) – valitseja Ludwig Sakslane. 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) –valitseja Karl Paljaspea. 3) Lõuna-Frangi riik (pidi saama Itaaliaks) –keisritiitli päris Lothar. See riik aga lagunes. 4. Naturaalmajandus – Majandamisviis Vara-Keskajal 5-10 saj. Rahatu majandus, kõik vajalik toodetakse kohapeal. Põhjused: Feodaalide kodusõjad, Linnaelu allakäik 5. 395. Thedosius jagas Rooma riigi kaheks pojade vahel: Ühtne Rooma jagunes kaheks riigiks 843-Verduni leping – Ühtne frangi riik 3ks riigiks 751. Pippin andis Itaalias alasid paavstile – kirikuriigi teke 476. Romuluse kukutamine – Lääne-Rooma lakkas olemast. Asemele tekkis Frangi kuningriik 486. Frangid vallutasid Galliast suure osa: Tekkis Frangi riik

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Esitlus- Sookurg
28
pptx

Esitlus ,,Sookurg"

On leitud ka 3 munaga pesa. • Haudub neid umbes kuu aega. Mune hauduvad nii emas kui ka isas sookurg. • Poegadel pärissulestik tekib umbes 40 päevaga, vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub umbes pool aastat. • Paarielu alustab sookurg 3 aastaselt. Toit • Toit on peamiselt taimne: marjad, rohukõrred. • Sööb ka väiksemaid loomi: konnad, maod, putukad. • Kui võimalik nopib põllult kartulit ja porgandit. • Toitumisretked ei ostu suuremaks, kui mõned kilomeetrid. Pojade kasvades muutuvad vahemaad suuremaks. Miks on kaitse alla ? • Oht, et liik kaob – suurimateks ohtudeks on inimtegevus ja kliimamuutus. • Inimtegevus – sookured sõltuvad suurel määral põllumajandusest. • Tihenev elektriliinide võrk – sureb igal aastal kümneid ja sadu linde. • Kliimamuutus – märjad alad muutuvad kuivemaks. Kliima soojenemisega võib selle sajandi lõpuks pesitsusala liikuda 1000 km põhja poole. • Küttimisoht – tema söödava liha pärast

Loodus → Eesti taimestik ja loomastik
7 allalaadimist
Minu pere ja muud loomad
2
doc

Minu pere ja muud loomad

kui kahjuks satuvad nad kogemata kirikusse, kus peavad suudlema pühaku jalgu. Kuigi ema ja Gerald jalgu ei suudelnud, vaid ainult mängisid seda, siis Margo suudles jalgu päriselt, ja soovis, et tal vistrikud ära kaoks. Kuid kahjuks sai ta sealt nakkuse ­ gripi. Kui ta voodis igavles, uurisid Roger ja Gerry igasuguseid loomi, kes nende aias elasid. Eriti jäid Geraldile silma kilpkonnad, kes tema kodu lähedal elasid, ta jälgis nende pulmasid ning pojade munadest välja koorumist. Loomulikult võttis ta ka ühe muna endale kollektsiooni. Samal ajal aga, täitis nende maja Larry sõprade otsatu vool. Kuna Gerald jäi oma õpetajast ilma, siis saadeti ta linna prantuse keelt õppima. Suve hakul aga tuli talle õpetajaks Peter, kes oli just ülikooli lõpetanud. Vahepeal leidis Gerry endale uue looma ­ rätsupoja, kelle nimeks sai Odysseus. Kuna Geraldil oli sünnipäev, siis

Kirjandus → Kirjandus
706 allalaadimist
Minu pere ja muud loomad - lühikokkuvõte
1
odt

Minu pere ja muud loomad - lühikokkuvõte

nad kogemata kirikusse, kus peavad suudlema pühaku jalgu. Kuigi ema ja Gerald jalgu ei suudelnud, vaid ainult mängisid seda, siis Margo suudles jalgu päriselt, ja soovis, et tal vistrikud ära kaoks. Kuid kahjuks sai ta sealt nakkuse ­ gripi. Kui ta voodis igavles, uurisid Roger ja Gerry igasuguseid loomi, kes nende aias elasid. Eriti jäid Geraldile silma kilpkonnad, kes tema kodu lähedal elasid, ta jälgis nende pulmasid ning pojade munadest välja koorumist. Loomulikult võttis ta ka ühe muna endale kollektsiooni. Samal ajal aga, täitis nende maja Larry sõprade otsatu vool. Kuna Gerald jäi oma õpetajast ilma, siis saadeti ta linna prantuse keelt õppima. Suve hakul aga tuli talle õpetajaks Peter, kes oli just ülikooli lõpetanud. Vahepeal leidis Gerry endale uue looma ­ rätsupoja, kelle nimeks sai Odysseus. Kuna Geraldil oli sünnipäev, siis sai ta endale kingituseks

Kirjandus → Kirjandus
125 allalaadimist
Sookurg
6
doc

Sookurg

Rohupesades on poegi enamasti rohkem kui roost pesades. Kulu on haudumiseks kohasem ning hoiab paremini soojust. [4] Pilt 1. Poegade sünd. Autor: Kose, M. Allikas: Leito, A. 2008. Sookurel on Eestis seni hästi läinud - Eesti Loodus, nr. 10, lk 9. Toitumine ning ööbimine Toituvad sookured peamiselt taimsest toidust - oras, rohulibled jne, kuid ka loomsest- pisiloomad, putukad, limused. Toiduotsingud piirnevad pesa suhtes paari kilomeetriga. Mõni päev peale pojade sündi hakkab pere käima ühistel toiduretkedel. Ööseks naastakse enamasti tagasi pessa. Mida vanemaks pojad saavad, seda kaugemal toitumas käiakse. [ 4 ] Pesast eemal olles puhatakse enamasti ikka märgaladel. Ööbimiseks valitakse turvalised ning vesised kohad. Vett vajavad sookured joogiks ning kümbluseks. Kui pojad pole veel lennuvõimelised, alustatakse koduteed juba paar tundi enne loojangut. Kui kurge häiritakse ööbimispaigas, suunduvad nad mujale

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Eesti kotkad
13
doc

Eesti kotkad

lähedusse. Alates munemisest viibib emalind pesa juures ja isalinnu ülesandeks on kohale toimetada saak, millest peavad söönuks saama emalind ja pojad. Kui leidub mõni pesa, mis on puu ladvas nagu valge-toonekure oma, siis tegemist on ilmselt kalakotka pesaga. Kalakotkas võib muneda 2-3 muna ning lennuvõimeliseks saavad pojad juuli lõpuks. Lennuõppimisest saagipüüdmiseni läheb aega. Eesti kalakotkaste pesitsevate paaride pojade arv on üks Euroopa kõrgemaid, tänu keskkonna vabanemisele kloororgaaniliste ainete (DDT) saastest ja osaliselt ka tehispesadele. Levik Eelkõige pesitseb Ida- ja Lõuna-Eestis ja levib ka tasapisi lääne poole. Konnakotkad Meie kotkastest ainsana on väike-konnakotkas suutnud kohaneda kultuurimaastikuga, mis on üks peamisi põhjuseid miks ta püsib siin. Väike-konnakotkas on meie kõige sagedasem kotkas. Konnakotkale ei sobi viljapõllud ega inimasulad

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun