Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise teooria. Bobo nukk, agressioon. Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria
7. Sekundaarse deviantsuse tekkimine- Primaarne, sekundaarne: alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks 8. Rühmade põhiomadused Muzafer Sherifi katsete põhjal (valgustäpikatse ja "Röövlikoobas")- #Valgustäpikatse: istungi alguses kahtlus, pärast muutusid kindlamateks à isikud võrdlesid oma seisukohta teiste seisukohtadega. Rühmas moodustati ühine referentsraam (frame of reference). #Röövlite Koobas: poistelaager. Esialgu kaks gruppi, siis võistlused nende vahel -> konflikt. Konflikti lahendamiseks superordinaarsed ülesanded (vaja rohkem inimesi). 9. Erinevaid juhtimise viise - Juhtimine = mõju või võimu avaldamine sotsiaalsetes kollektiivides .See, kes teistest rohkem tegeleb normide ja rühma eesmärkide asetamisega, on juht. Kaks lähenemist: sotsioloogiline ja psühholoogiline. Varem arvati, et juhti iseloomustavad teatavad iseloomuomadused.
küsis, kuhu see liikus ja kui palju – esialgu küsis kõigi käest eraldi, vastused jaotusid võrdselt (erinevad tulemused). Siis pani ta inimesed kokku ja lasi neil arutada, kuhu punkt liikus. Küsis uuesti, kuhu see liikus ja arvamused olid palju ühetaolisemad. Ühine referentsraam (frame of reference) – kui inimesed on rühmas, tekib ühesugune arusaam, kuidas asjad toimuvad; arvamused ühtlustuvad. • Röövlite Koobas: poistelaager. Esialgu kaks gruppi, siis võistlused nende vahel -> konflikt. Konflikti lahendamiseks superordinaarsed ülesanded (vaja rohkem inimesi). Röövlite koopa (Robbers cave) eksperiment – kuidas rühmad toimivad. Võttis hulge keskklassi poisse (11-12-aastased), viis nad justkui suvelaagrisse, mille käigus ta manipuleeris nende keskkonda ja ülesandeid, et aru saada, milline on rühmasisene dünaamika. Esialgu jagas poisid kaheks, majutas erinevatesse kohtadesse (nad ei olnud
valguspunkti pimedas toas. Autokineesia: paistab nagu liiguks. Pärast küsiti kuidas, kuhu, kui laial ala see liikus. Isikud arvasid eraldi küsitledes väga eri moodi. Kui nendest moodustati grupp said arvamused rohkem ühetaoliseks. # Gruppi-istungi alguses kahtlus, pärast muutusid kindlamateks à isikud võrdlesid oma seisukohta teiste seisukohtadega. Rühmas moodustati ühine referentsraam (frame of reference). Teine kuulus näide: Röövlite Koobas: poistelaager. Esialgu kaks gruppi, siis võistlused nende vahel -> konflikt. Konflikti lahendamiseks superordinaarsed ülesanded (vaja rohkem inimesi). - Grupid mõjutavad arvamusi ja hoiakuid * Arvamusliidrid: referentgrupi liikmed seisukohajuhtidena # Kaheastmelise kommunikatsiooni hüpotees: Elihu Katz & Paul F. Lazarsfeld (1955): Uuriti USA presidendivalimisi a. 1940. Raadiol ja ajakirjandusel oli vähe mõju. Kõige suurem mõju oli teistel inimestel, ja just sama rühma liikmetel
annaabi.ee 
