John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) John Maynard Keynes on silmapaistev inglise majandusteadlane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. Elulugu Keynes sündis 1883 aastal puritaanlikus kodus. Keynesi koolitee läks läbi Etoni poistekooli King Kolledzisse. Keynes oli ülikooli üks silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid tudengeid. Ülikooliaega jäi kuulumine Apostlite ühingusse ja Bloombury gruppi, mille boheemlaslikud ja anti-puritaanlikud ideed mõjutasid kogu Briti kultuuri. Keynes ei tahtnud õppida Cambridges ei matemaatikat ega majandusteadust, ometi sundisid tema töölemineku kavatsused temalt matemaatika eksami tulemust. Peale eksami edukat sooritamist, hakkas Keynes ka majandusteaduse vastu huvi tundma. 1906
1888. avati Aleksandrikool venekeelsena TÜ-st sai Jurjevi ülikool Vene õigeusu kirikute rajamine (Kuremäe klooster, Aleksander Nevski katedraal) Venemeelsed eestlased: Jakob Kõrv (,,Valgus" Tln) ja Ado Grenzsten (,,Olevik") 14) Vene rahvusliku tõusu isikud ja organisatsioonid Karskusseltsid Eesti Üliõpilaste Selts 1884 Otepääl õnnistati sinimustvalge lipp Karl August Hermann toimetas Tartu Postimeest Hugo Treffner rajas 1893. a Tartusse poistekooli Villem Reiman Kolga-Jaani kirikuõpetaja, karskusliikumine
,,Wikmani poisid" Selle kirjandi teemaks on raamat ,,Wikmani poisid" autoriks Jaan Kross.See raamat räägib noortest poistest ning nende kooliajast.Peategelaseks on Jaak Sirkel, raamat algab kui nad käivad poistekooli Wikmani Gümnaasiumi 10ndas klassis.Jaak kuulub tavalisse mitte täiesti rikkasse aga keskmisesse perre.Tal on isa ning ema, õdesi-vendi pole.See-eest on tal terve klass täis väga häid sõpru kellega tal meeldib koos aega viita ning teha vahvaid seiklusi koos.Jaagu elu on täis palju põnevaid juhtumeid kuid ka halbu seike, raamatu lõpuks on nad kõik lõpetanud Wikmani poiste gümnaasiumi 11nda klassi ning on täis mehed valmis. Kuna
Saades juhuslikult teada, kes peidab end kurjategija maski taha, satuvad lütseumi poisid surmaohtu. 3 1. PEAMISED SOTSIAALSED FAKTID Tegutsemine, mõtlemine ja tajumine väliste tegurite põhjal ehk sotsiaalsed faktid annavad sissejuhatuseks aluspinna. Peamiseks sotsiaalseks faktiks antud filmis võib pidada ilmselt kooli, kuna tegevus toimub enamjaolt koolis või kooli territooriumil. Peategelased on pandud küllaltki karmi korraga poistekooli (aadlike jaoks olid loodud lütseumid), mis ühest küljest on küll hariduse ja harituse eesmärgil, kuid teisest küljest Venemaal kuulsate vanemate lastena võib tekkida mulje, et lapsed tuleb jalust ära saada, mille tagamaaks on perekond sotsiaalse faktina. Kool kui sotsiaalne fakt mõjutab seega peategelasi õppima, käituma viisakalt ning kinni pidama teatud normidest hoolimata sellest, et poisid on kõrgest soost ning avaldavad häälekalt arvamust. Kool hoiab piire.
Koolis oli ka tuttavaid poisse nagu Kanguri Mart ja Starkopfi Jüri. Alguses tundis end päris hästi ja tegi isegi ulakust, siis aga, kui tuli ilmsiks, et temast ei olnud sportlast (oli sõjaaja vitamiinipuudusest saanud lampjalad ja pidevad haigused olid teinud tema nõrgaks), langes klassihierarhias tükk maad allapoole ja muutus selleks endassetõmbunud olevuseks, kes ta oli kogu algkooliaja. Meeste maailmas pole ta end kunagi kodusena tunnud ja sõjajärgne poistekooli algkooli osa oli meeste maailma kvintessents. Ta on sellest kokkupuutest meeste maailmaga kirjutand oma jutus "Armastuse näod" kogumikus "Kust tuli öö". On küsitlend oma poegi ja teisi nooremaid inimesi, kas nende ajal ka koolis nii palju ropendati ja rõvetseti: vastus on olnud ei, nii võib arvata, et nende aeg oli selleski suhtes tõepoolest eriline. Algkoolist, mõnevõrra ka hilisemast ajast on kaasa saanud suure roppude laulude ja salmide tagavara