Lasteluule kompromissid ja saavutused: Kersti Merilaas, Felix Kotta ja Ralf Parve jt. 1950. aastate II pool ja 1960. aastad Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas „Pisilugusid Jalukselt“ (1956); Silvia Rannamaa „Kadri“ (1959), Villem Gross „Ühe poisi suvi“ (1956) ja „Tiivasirutus“ (1958) jt. Tütarlastekirjanduse (S.Truu, H.Mänd, E.Niit, A.Pervik) ja poistekirjanduse (E.Raud, J.Rannap, H.Pukk, H.Väli, R.Vaidlo) eristumine ja jätkumine. Kunstmuinasjutu ja fantastika taaselustumine: V.Beekman „Aatomik“ (1959), E.Raud „Sipsik“ (1962), Elle Niit „Pille-Riini lood“ (1963), B.Kabur „Rops“ (1964), R.Vaidlo „Lood Kukeleegua linnast“ (1965) jt. Lasteluule, eriti väikelasteluule uuenemine: E.Niit, H.Mänd jt. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-1980. aastail
Roht, Juhan Kallak, August Jakobson, Leida Tigane. Hinnatavat leidub lasteluules (Kersti Merilaas, Felix Kotta, Ralf Parve), selle ideoloogilistele märkidele vaatamata. Elulisuse ja fantaasiarikkuse suunas 1950ndate teisel poolel ja 1960ndatel. Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas, Pisilugusid Jalukselt 1956; Silvia Rannamaa, Kadri 1959; Villem Gross, Ühe poisi suvi 1956 ja Tiivasirutus 1958. Tüdrukute- (Silvia Truu, Heljo Mänd, Aino Pervik) ja poistekirjanduse (Eno Raud, Jaan Rannap, Holger Pukk, Heino Väli) klassikaliselt iseloomuliku temaatika ja kujutuslaadi eristumine ning sobitumine tollastesse oludesse. Kunstmuinasjutu ja fantastika taaselustumine: Vladimir Beekman, Aatomik 1959, Eno Raud, Sipsik 1962, Boris Kabur, Rops 1964, Robert Vaidlo, Lood Kukeleegua linnast 1965 jpt. Eriti viljakas on see suund edaspidi. Uusi jooni laste-, eriti väikelasteluules: Ellen Niit, Heljo Mänd, Kalju Kangur, Venda Sõelsepp, Olivia Saar.
19.saj II poolel valitses romantis ja rahvuslik liikumise elavnemaine, mis aitasid kaasa algupärase LK kiiremale sünnile. 1875 ilmus esimene mustvalge raamat ja 1882 esimene värviline raamat. 20.saj alguses on mägninud suurt rolli Anni Swan, kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat. Soome moodsa MJ uue laine algatajaks peetakse Yrjö Kokkot. Eino Parmanen ja Alfred Emil Ingman panid aluse poistekirjanduse viljelemisele. II maailmasõja Lk kõige suurem nimi oli Towe Jansson, kelle omapärane muumimaailm võistleb edukalt inglise fantaasialugude maailmaga. Moodsa lasteluule pioneeriks tuleb pidada Kirsi Kunnast. 60-ndate alguses saanud psühholoogilise realistliku noorsoromaani parimate traditsioonide edasikandjad on Uolevi Nojonen ja Asko Martinheimo. Rootsi - Esimeseks Rootsi lasteraamatuks võib pidada füüsika- ja meditsiioniprofessori Johannis Laeliuse
leidmiste vähehaaval oma maailmavaadet kujundavad. Siduvaks teemaks tegelastes on sisemine otsing ja küpsemine/areng. Seega võib kõikide juttude tegelasi nimetada dünaamilisteks kangelasteks, sest nad ei ole algusest lõpuni ühe iseloomujoone kandjad, vaid muutuvad jutustuse jooksul. Kuna peategelasteks on eranditult poisid, võiks seda jutukogu määratleda poisteraamatuna. Siiski ei kuulu need jutud klassikalise poistekirjanduse hulka, sest neis puudub seikluslikkus ja põnevad sündmused. Liigitada tuleb need jutud nn emantsipatoorsesse vormi kuuluvaks. Emantsipatoorse poisteraamatu peategelast iseloomustavad naiselikud jooned (abivalmidus, tundlikkus, iseseisvuse puudumine jne), ta on sageli üksi ning tegeleb sisevaatluse ja mõtisklusega (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 145). Poistekirjandusele ei viita ka teose paratekstuaalsed väljendusvahendid pealkiri ega kaanekujundus
annaabi.ee 
