Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"poisikeselikult" - 3 õppematerjali

Stepihunt
3
odt

Stepihunt

naiivselt ja rahumeeli koos, moodustades terviku. See oli languse muusika, samalaadne muusika pidi olema viimase keisri aegses Roomas. Bachi, Mozarti ja tõelise muusikaga võrreldes oli ta loomulikult sigadus ­ aga seda on kogu meie kunst, kogu meie mõtlemine, meie valekultuur, kui võrrelda seda tõelise kultuuriga. Temas on sugemeid neegrist ja sugemeid ameeriklasest, kes tundub meile eurooplastele kõiges oma jõukülluses nii poisikeselikult värskena ja lapselikuna. Kas muutub selliseks ka Euroopa? On ta juba sinna poole teel?" (lk 34) (Selgituseks: Stepihunt jäi dzässi kuulama). ,,Aga niimoodi raginal asja kallale minna ­ see oli minu jaoks liiga kiire ja käre, ja ma tundsin, kuidas minus tõstis mässu kõik see, mis minusuguses vanas hellitatud muusikatundjas protesteeris grammofonide, dsässi ja moodse tantsumuusika vastu. Et minu toas, Novalise ja Jean

Kirjandus → Kirjandus
139 allalaadimist
VANA - KREEKA
73
pdf

VANA - KREEKA

ISELOOMUSTUS Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunstiosas Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Kreeka kunst on seotud usuga jumalatesse ja mütoloogiasse Jumalaid oli palju. Jumalate üle valitses taeva- , tormi- ja äikesejumal Zeus. Lisaks olid jumalad pea iga eluala ja muidugi loodusjõudude jaoks RIIETUS NAISED Kreeka naised olid võluvad: 150- 160 cm pikad, poisikeselikult saledad, kitsaste puusade ja ilusa rühiga Nad püüdsid igati saavutada heledat nahavärvust. Juuksed olid loomulikult tumedad ja neidki püüti pleegitada Kreeklaste arusaama järgi pidi inimese hingeline ilu olema kooskõlas välise iluga, harmoonilise kehaga. Selle saavutamiseks tuli hoolitseda oma keha eest, mida õpetasid nn kosmeedid Kudumiskunsti pidid oskama kõik naised. Kõikide pealmiste rõivaste jaoks

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Eduard Viiralt
13
doc

Eduard Viiralt

aasta töödes on uudseks jooneks süveneb intiimsus, mis avaldub niihästi vähedlases formaadis kui ka kujutatava vahetumas esitamises. Kolm lehte teeb ta selle aasta augustis- septembris Civry-sur-Sereini külas Burgundias. Metsistunud pargile sarnlev ,,Maastik hobustega" (ofort) oma pitsilise koega on kõrvutatav Fontenay-aux-Roses'is jäädvustatud ,,Maastikuga Pariisi lähedal". Civry's valmib ka kaks portreed: ,,Régine" ja ,,Marc" ­ üks oma tütarlapsesaladustesse tõmbunud, teine ­poisikeselikult aval ja rahutu, üheks fooniks renessanslik kaaristu, teisel ­ puhanguline maastik. Elava pilguga kiindub vaatajasse ,,Catherine Boullaire" (1948, kuivnõel). Iseäranis ,,Marc" annab tunnistust maalilis- ekspressiivse tendetsi süvenemisest kunstniku käsitluslaadis, mille ilmekamaid näiteid pakub järgnevate aastate looming (,,Haige poeet", 1949, ofort; ,,Kunstnik ja modell", 1950, pehmelakk; ,,Maalija", 1951, ofort; ,,Üksindus", 1950-52, pehmelakk). 1948

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun