Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"poiseuille i meetod" - 8 õppematerjali

Praktikum 14
8
pdf

Praktikum 14

füüsika I praks : Poiseuille' meetod

Füüsika → Füüsika
535 allalaadimist
Füüsika praktikum 14
0
rar

Füüsika praktikum 14

docstxt/12918147549159.txt

Füüsika → Füüsika
394 allalaadimist
Füüsika I 14-praktikum - Poiseuille-meetod-kaitstud
0
zip

Füüsika I 14. praktikum - Poiseuille' meetod (kaitstud)

docstxt/14146052027997.txt

Füüsika → Füüsika praktikum
17 allalaadimist
Füüsika I 14-praktikumi-Poiseuille-meetod-protokoll-tiitelleht-tabelid
4
doc

Füüsika I 14. praktikumi (Poiseuille' meetod) protokoll (tiitelleht, tabelid)

Tallinna Tehnikaülikool Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 14 OT: Poiseuille' meetod Töö ülesanne: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, Poiseuille' meetodil. mõõtejoonlaud, termomeeter, anum. Tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus katse algul R Veesamba kõrgus katse lõpul R Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus Väljavoolanud vee ruumala Kapillaari raadius r Voolamise kestus Vee temperatuur

Füüsika → Füüsika praktikum
41 allalaadimist
Füüsika I praktikum nr14-POISEUILLE’ MEETOD
18
docx

Füüsika I praktikum nr14: POISEUILLE’ MEETOD

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 14 OT POISEUILLE’ MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille’ meetodil. termomeeter, anum. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv F  S dx , (1) kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S - va...

Füüsika → Füüsika
58 allalaadimist
KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED
31
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED

KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED. 1. Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika elemendid. · Sündmus, juhuslik suurus. o Sündmus- mingi fakt, mingi juhtum, mis võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda. Kindel sündmus (toimub kindlasti), võimatu sündmus (ei toimu kindlasti), juhuslik sündmus (võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda). o Juhuslik suurus on mingi arv. Diskreetne e mittepidev (1,2,3), mittediskreetne e pidev (2

Füüsika → Keskkonafüüsika
40 allalaadimist
BIOFÜÜSIKA ERIOSA
116
pdf

BIOFÜÜSIKA ERIOSA

BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on  struktuuri andmine-  ühendavad membraani...

Füüsika → Bioloogiline füüsika
62 allalaadimist
INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON
25
doc

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla p...

Bioloogia → Bioloogia
55 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun