Esteetika alased tööd: "Retoorika", "Poeetika" Filosoofilised: "Metafüüsika", "Eetika", "Poliitika" Pärast Aristotelese surma jäid tema tööd u. 200 aastaks kadunuks, kuid õnneks need hiljem leiti Kreetalt. U. 500 a. p.Kr. tõlkis Boethius Aristotelese tööd ladina keelde. Kolm teaduste rühma: Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. Praktilised: eetika ja poliitika. Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem, seda kõrgem. Mida rakenduslikum, seda vähemväärtuslikum. Arustotelest nimetatakse loogika isaks. "Aristotelese loogika" tuleneb sellest. Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus(organon). Kategooriad: 1)substants, 2)kvaliteet, 3) relatsioon, 4) ajapunk, 5) koht, 6) habitus, jne. Metafüüsika Kõige väärstuslikum teadustes on "esimene filosoofia", mis uurib olemise lähteprintsiipe ja
· Teaduste klassifikatsioon · Tammetõrust ei tule lepp vaid tamm. · Kolm teaduste rühma: · Füüsika · Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. · On võimalik eristada nelja liikumist: · Praktilised: eetika ja poliitika. · Suurenemine vähenemine · Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. · Kvalitatiivne muutumine (muundumine) · Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem · Tekkimine ja hävimine seda kõrgem, mida rakenduslikum seda · Ruumiline ümberpaiknemine vähemväärtuslikum. · Esimesed 3 taanduvad viimasele.
theoria´t ennast. 2. Praktilised teadused: eetika ja poliitikaõpetus. Neis valdkondades uuritavate nähtuste varieeruv olemisviis (ontoloogiline eripära) ei võimalda nende kohta universaalse ja paratamatu iseloomuga täpse teadmise saavutamist. Praktilised teadused käsitlevad selliseid asju ja olukordi, mis võivad olla nii või naa ning mille toimimise põhjus ei ole mitte neis endis, vaid tegutseja otsustes. 3. Poieetilised teadused. Aristotelese säilinud teostest kuuluvad siia uurimused poeetika ja retoorika alalt. Üldisemalt käsitlevad need teadused techne´- laadset teadmist (tänapäeval know-how, oskusteave), tänu millele osatakse midagi tulemuse järgi hinnatavat valmistada. Siingi ei ole tegemist üldkehtiva teadmisega. NB! Tänapäeval nimetatakse praktiliseks tegevuseks pigem just sellist, mida Aristoteles valdavalt poieetiliseks pidas.