Ta tunneb, et ta on väärtusetu, osalt kuna ta ei ole "normaalne", teisalt sellepärast, et ärevus pole kusagile kadunud. Temaga sõprad on laiali uhutud, kes kooli, kes välismaale tööle. Ta heidab pilgu oma riidekappi ja mustade riiete vahel kobades leiab ta ühe valge särgi, millel on totakas rootsi lipp peal, mille ta isa rootsist tõi - vahelduseks tunneb ta ennast normaalsena. Ta räägib üle pika aja oma vanematega, ilma et ta ütleks, et tal on lihtsalt pohui. Ta märkab, et on toimunud nihe, kuid mis see on ? Ta ei jõuagi selle üle kaua pead murda kuni paar kuud hiljem läheb tema maailm laiali. Tema vanemad otsustavad lahutada, sest neil on keskea kriis ja peale selle nad on nii mitte rahuldatud sellest elust, kus nad koondavad enda ümber asju, mis kujutavad neid, kuid ei ole nemad. Noor täiskasvanu tõmbub enesesse ja seab terve maailma kahtluse alla ja mõistab, et tema ei ole enda peegeldus - lõpuks ometi!
" küsis Jane. ,,Ruut, LSD noh." vastas Mihkel. Janes tekkis vastikustunne, selle vastu mida ta oli teinud, ta oli aastaid petnud oma meest, ta on ema ja ta teeb narkootikume, paneb pidu ning ei hooli oma perest karvavõrdki. Segadus ning kahtlus oli põhiemotsioonid tol hetkel. Jane mõtles oma elu üle järgi. See viimane temp tundus olevat jäämäe tipp, ta ütles Mihklile: ,,Anna veel, seekord ainult üks, eelmine kord oli küll vastik aga mul on pohui, elu niigi perses. Mis ikka juhtuda võib?" Mihkel kõhkles kuid ta siiski tegi nagu palutud, Jane võttis paberi suhu ja jäi magama, kuid seekord ta enam üles ei tõusnud.
Hüüdsõnad: ei, eja, ah, und, toh 25. Nimeta vene keelest eesti keelde laenatud nimisõnu (10), verbe (5) ning kõnekeeles esinevaid keelendeid (5). Nimisõnad: huligaan, hunt, kamorka, karmoska, koosa, kopsik, kulak, kuraas, ladna, masuurikas, kasatšokk, nari, nekrut, Verbid: igritsema, ihitama, kodima/kodjama, karauulima, kladima, miilustama, mutsutama, nessima Kõnekeele väljendid: davai, pakaa, sputnik, morda, košmaar, tavaar; roppused (hui, nahui, pohui, tolbajoob, bljät) vene laenud tulid keelde alates 13. sajandist, kirjakeeles on tüvesid 200 ringis, tegelikult sõnu palju rohkem. Vene laenud on tulnud igasse valdkonda – kriminogeensed sõnad, allkeeled, slängid, pragmaatika, murded, Ida-Virumaa jne. Ei ole sõnavarakihti, kuhu vene keel poleks sõnu laenanud. Laenude esmased vahendajad oli piiriäärsed elanikud, vene kaupmehed ja käsitöölised. 16. saj läks koos Pihkva maadega