nimetada ka merede loodusgeograafiaks.Geoloogiline naol, sisuliselt on tehnorandla ka Tallinna lahe rannakule ehitatud okeanograafia on teadus merepohja geoloogiast. Uuritakse Pirita tee. Randlate arengut kujundavad looduslikud tegurid: merede ja ookeanide pohja ehitust ja teket ning tehakse selle Lainetus; Jaa; Hoovused; Tuul; Maapinna kerkimine. Vees ja pohjal jareldusi mineviku kohta, mis omakorda aitab ennustada voolusangi pohjas olevate settivate osakestega toimub kaks tulevikus asetleidvaid geoloogilisi protsesse. Keemiline erisuunalist protsessi: 1) settimine -raskusjou mojul langevad okeanograafia uurib merevee keemilist koostist, reostust ja selle holjuvad osakesed teatud kiirusega voolusangipohja suunas, 2) likvideerimise voimalusi. Bioloogiline okeanograafia on teadus resuspensioon -voolusangi pohjas olevad osakesed tommatakse mereelustikust
Kus? Eks ikka raudtee taga, sealt pole ka tehas ise enam kuigi kaugel. Ainus, kes ei karda, on Passi-poiss.Endiselt liibib ta loputuid dista1tse. Voistlejaid tal pole, ta on oma ideaaldistantsil ihui.iksi, teda ei sega.ei turvas ega roiskuvad viiikesed viihid. Ka pealtvaatajaid pole. Kuna vesi on soojem, soltuvalt ilmast kas jahe nagu sormki.ibar voi leige nagu hemesupp pliidinurgal, siis on vahemaad, mida igiujuja liibib, pikemad; pikenevad ka pohipausid: kuni vesi on veel vedel, on pohjas ki.ilmem. Pikalt (pikalt-pikalt) istub ta seal, silmad piirani, puurimas ~urma, mis on juba saabunud. Ka lugemine pole lakanud. Kes juhtub Dosel koolimajast mooduma, niieb valgustatud akent ja rohelise kupliga lampi kardina taga. Passi-poiss loeb, tema huuled vormivad i.ikshaaval, kuid tummal· sonu. Sel moel lugemine votab aega.Kuid seal, kus elab tema, on aegaki.illalt. Ni.ii.id, kus peaaegu terve piiev kulub ki.imblusele, jiiiib raamatute jaoks 00. Passi-
Madalikud piirnevad kas suurimate veekogudega voi rannikumerega. Eesti suuremad madalikud on: Soome lahe (Pohja-Eesti) rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Vortsjärve ja Alutaguse madalik, Korgustike ja lavamaade vahele jäävaid madalamaid alasid nimetatakse nõgudeks või orunditeks. Nõod on keskelt madalamad ning servadest korgemad suletud pinnavormid, mille pohjas esinevad järved voi sood. Orundid on piklikud, laiapohjalised ja raskestipiiritletavad pinnavormid, millede pohjas voolasid kunagi hiigeljoed, millest tänaseks on säilinud vaid väiksed joed. 7. Pinnavormide teke, mandrijää roll pinnavormide kujunemisel. Struktuursed pinnavormid – geoloogiliste välisjõudude kulutaval toimel erisuguse kulumiskindlusega kivimite avamusalal moodustunud pinnavormid, mis kajastavad ala tektoonilist ehitust.
Kujunenud allikavee juurdevoolu korral, mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiu ühendeid. Kaltsiumiühendid muudavad vees sisalduvad fosforiühendid inaktiivseks ning seetottu fütoplankton ei arene, ning sel pohjusel on lubjatoitelised jürved vüga lübipaistva veega (nt. Äntu Sinijärv ja ÄntuValgejärv). Iseloomulik: külm vesi, suhteliselt vähe elustikku. Alalised lubjatoitelised järved toituvad alalistest allikatest. Pohjas on paks mändvetikatega kaetud lubjakiht. Ajutised lubjatoitelised järved 11 toituvad kevadallikatest ja kuivavad suve lopul. ÄntuSinijär Jõgede tüübirühm Taimestiku kujunemine sõltub voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest, väikejõgede puhul ka valgusoludest. Seisva
annaabi.ee 
