ERR uudised 15.02.2007 Allikas B Eesti karistuspoliitika triivib teadmata sihiga kursil. Justiitsministeeriumi viimase aja prioriteediks näib olevat pigem karistuspoliitika liberaliseerimine kui igale õigusrikkumisele kindla reageeringu tagamine. Aasta eest astutud samm pidada alla 1000-krooniste esemete vargust väärteoks, mitte kuriteoks annab juba halvamaitselisi vilju. Poevarguste arv on aasta jooksul paisunud 70 protsendi võrra, olles ilmselt Eesti kõige kiiremini kasvav tegevusala. Poeomanikud ja turvafirmad on veendunud, et poevaraste jaoks oli pisivarguste dekriminaliseerimine hea uudis. /.../ Seetõttu on igati mõistetav, et riigikogu õiguskomisjonis on koostatud eelnõu seadusandliku praagi välja- praakimiseks. Kas see eelnõu ka vajalikku toetust saab, sõltub juba kaine mõistuse ja parteidistsipliini vahekorrast komisjonis
See peab rahuldama logistilised nõudmised mahutavusele, koormusvõimsustele ja muutustele; see võib põhjustada ostjate kindla käitumise (osta või jätta ostmata). Kaubaartiklite koondamisega vajadustegruppideks ei saavutata mitte ainult ülevaadet kauba pakkumisest, vaid juhitakse ka spontaansetele seosostudele. Kui tahetakse saavutada ülevaadet peaksid müügimööbel ja kaubad asuma kaupluse keskel silmade kõrgusel. Siin on kaupmehe ja ostja huvid paralleelsed: vähendatakse poevarguste ohtu, ostjatele tehakse ostukoht näiliselt suuremaks ja ülevaatlikumaks. Kaubandusettevõtte disain on äritüübist lahutamatu. On üks üht äritüüpi teisest eristav tunnus. Ühes ratsionaalselt tegutsevas ettevõttes on disain lihtne ja odav, teises pakub ostude tegemisel rõõmu ja elamusi. Ajaloolises plaanis on olnud erinevaid suhtumisi. Nüüdisajal on paralleelselt kaks suunda, mida võib nimetada ratsionaalsus- ja elamuskontseptsiooniks. Neid kumbagi ei tohi ala- ega ülehinnata
Struktuurse vaatluse puhul antakse vaatlejale ette, mida ja kuidas vaadelda. Neile võidakse anda ka küsimustik kindlate andmete kogumiseks. Struktuursed meetodid on vajalikud, kui testitakse hüpoteese või tehakse põhjalikke uuringuid. Mittestruktuurse vaatluse korral antakse vaatlejale vaadeldava valimiseks vabadus. See on kasulik tutvumisuuringute läbiviimisel. Näitena võib tuua uuringu, kus kõrge poevarguste tasemega supermarketi keti kaubamajadesse saadeti salajased eksperdid, kelle ülesandeks oli välja selgitada põhjused; · otsene versus kaudne vaatlus. Inimese tegelikku käitumist saab vaadelda vahetult. Uurides näiteks tarbija ostukäitumist, on vaja vaadelda inimesi ostmas. Kuid otsese vaatlusega ei saa andmeid kõigi ostukäitumisega seotud näitajate kohta, näiteks ostujärgne rahulolu jms. Selliste näitajate uurimiseks tuleb kasutada kaudset lähenemist
annaabi.ee 
