otstarbeks. Söödahernes – kogu taim haljasmassiks, võimalik kasutada ka energia tootmiseks. Valmimisaja järgi jaotatakse sordid: varajased, keskvalmivad ja hilised, mõnikord eristatakse ka veel keskvarajasi sorte. Varre pikkuse järgi jagatakse herned madalakasvulisteks(25-70 cm), keskmise kõrgusega, poolkõrged(70-115 cm) ja kõrged(115- 250 cm) Kauna kuju järgi – tavalise varrega ja fastseerunud varrega Kauna ehituse järgi – poetisherned ja suhkruherned Tera kuju järgi – siledateralised ja kortsteralised Tera värvi järgi – pruunid ja kirjud Lehetüübi alusel: lehetud, poollehetud, tavalise lehega, akaatsialehelised ja hulgilehised. Kasutatud kirjandus Hernes AIAS ja KÖÖGIS 2000 raamat Omavarustusliku proteiini tootmine Hindrek Older http:// www.etki.ee/index.php/92-sortide-kirje ldused-alam/80-poldhernes?showall=1 http://oldergrupp.ee/index.php/page,73
ja säilitamisel KAUNVILJAD Kuuluvad aedherned, aedoad ja põldoad. kaunviljad on köögiviljadest kõige valgurikkamad, sisaldavad palju suhkrut ja C-vitamiini. Aedhernes kõrge toiteväärtusega, min.ainetest K, P,Ca, Fe jagatakse : - suhkruherned ehk lestherned värskelt või töödelduna toiduks kaunu koos noorte teradega, kauna sisepinnal puudub pärgamentjas kile, mahlased ja magusad. kuivi kaunu raske avada. - poetisherned ehk ümarateralised herned sisaldavad rohkem tärklist, vähem suhkrut. Valgurikkamad, sisepinnal paks pärgamentjas kile - kortsteralised herned suureteralised ja kõige enam levinud.Sageli kutsutakse ebaõiglaselt suhkruherneks. Aeduba ehk türgiuba- mineraalaineterikas, eriti P ja Fe.kaunad värvuselt vahakollasest tumeroheliseni, seemned erineva värvuse ja kujuga, suurusega. Värvuselt jagatakse valged ja värvilised, valgeid peetakse paremaks.
5.10. Kaunviljad Kaunviljad sisaldavad võrreldes teiste köögiviljadega rohkem valku kuni 6%. Aedhernes sisaldab keskmiselt 6% nii valku, suhkruid kui ka tärklist (noor roheline vili), mineraalainetest kaaliumi, fosforit, kaltsiumi ja rauda, C-vitamiini 20...35 mg 100g kohta, teisi vitamiine ja letsitiini. Jaguneb suhkru- ja poetisherneks. Esimesed ei sisalda kauna siseküljel pärgamentset kilet ja süüakse koos kauntega. Kvaliteedilt kuulub suhkruhernes 1. klassi, poetisherned jagunevad 1. ja 2. klassi. Aeduba ehk türgi uba on toiteväärtuselt lähedane aedhernele. Kauna värvus on roheline või kollane ning seemne värvus valge või pruun. Liigitatakse: peened oad (fine beans) pärgamentse sisekileta, liigitatakse omakorda eriti peened (kauna läbimõõt kuni 6 mm), peened (6...8 mm) ja keskmised (üle 8 mm) ning muud oad. 24 Kvaliteedilt jagunevad eriti peened oad ekstra, 1. ja 2. klassi, peened oad 1. ja 2.
annaabi.ee 
