"Ellujäänute laulud" (2004) sümfooniaorkestrile põimuvad eesti rahvaviis ja orientaalse varjundiga meloodika. "... neis aedades" (2004) altsaksofonile ja keelpilliorkestrile Astride Ivaski luulest ja linnulaulust inspireeritud ning eesti rahvaviisil põhinev. Ühendab arhailisi meloodiastiile, peenekoelist harmooniat ja värvikat tämbrimängu "Teispool päikesevälju" (2004) fagotile ja sümf.orkestrile ühendab esimest korda poetiseeritud looduseteema ja rahvamuusika, kasutades karjaseviise. Kirjutatud M.Kuuskmannile. Aluseks mitu eesti karjaseviisi, milles helilooja sõnul peitub suur energeetiline väärtus, aga ka sümboolne tähendus ("midagi kauget, kuldset ja süütut"). Pisut idamaine atmosfäär, tunda on Raveli ja Takemitsu jooni, meenutab ka Kantseli ja Tertenjani muusikat. "Safra" (2005) klaverile ja keelpilliorkestrile orientaalne värving
oli kunstiküpsete taotlustega. ei teinud nalja. Tahtis hoida Kreeka pärandit. Oluline pinge ja intriig. Võttis Menondrose repertuaarist ja töötles neid ümber. Milline on Terentiuse seos eesti teatri ajalooga? Tema ,,Tütarlaps Androse saarelt" etendati Eestis 1529. Iseloomusta Quintus Enniust, selgita tema tähtsust rooma kirjanduse arengus. Kirjutas lugejale, kes on haritum, eliidist. Q on luuletaja. Eepiline poeem ,,Annales" keskendub Rooma ajaloole, kus on poetiseeritud, rikastab luulet. Homeros olevat talle end ilmutanud ja on nüüd enda meelest Rooma Homeros. Roomas esikohal satiiriline värss, siis E loobub sellest. Kirjuttab heksameetrites. Kirjutab didaktilisi teoseid, kus tutvustab Kreeka teaduse saavutusi. Q loob n-ö kirjandusliku koolkonna. Iseloomusta Cicero retoorilist proosat. Millised on Cicero nõudmised kõnele ja kõnemehele? Kuldaeg diktatuuriajastu, meie aja algus. uue perioodi algataja. (106-43)
ladina keelde, tõlkis ka Sappho luulet. Kaasaegsetest mõjutas ta tugevalt Vergiliuse varasemat loomingut. Catullus avaldas mõju ka kunstile. Tibullus ja Propertius mõjutasid eriti renessanssi. Tibulluse eleegiad olid üsna kerged, Propertius oli raskepärasem. Teda mõjutasid hellenistlikud poeedid. Kuldse ajastu kolmik: Vergilius, Horatius, Ovidius. Vergilius kirjutas keiser Augustuse tellimusel propagandateoseid, neist kuulsaim on eepos ,,Aeneas" Rooma poetiseeritud ajalugu Aenease põgenemisest Troojast võitluseni Itaalias. Vergiliuse eeposel oli tugev järelmõju renessansi ja baroki ajal. Horatius kirjutas väga eripalgelist luulet. Elu lõpuks oli temast sisuliselt saanud Augustuse õukonnapoeet. Ta pidas kõige olulisemaks oma oode. Tema ,,Ars poetica" oli renessansi ja baroki ajal õppekirjandus, mis mõjutas ka hilisemat luuleteooriat. Ovidius kirjutas lembeluulet, mütoloogilist õpetatud luulet, pagenduse ajal kurba eleegiat
annaabi.ee 
