Kivi lapsepõlv oli üks tema õnnelikum aeg elus. Kuigi juba väiksena nõrga kehaehitusega, oli ta ometi liikuva iseloomuga, kuna ta armastas poisikese põlves palju küttimas käia ja harjus nõnda metsa vabadusega, mis mõjutas ka teda hiljem. Samuti huvitus ta juba noorena kirjandusest. Kuid perekonna ainelisi tingimusi arvestades oleks olnud loomulik, et Aleksis oleks oma isa ametit jätkanud või mõne teise sellelaadse elukutse valinud. Nii said ta vendadest kaks rätsepaks ja üks poeselliks. Kivile need ametid ei meeldinud ja ta sai suurema hariduse osaliseks kui ta vennad talle enesele vahest õnnetuseks, kuid ülearvamatuks õnneks soome kirjandusele. Kaheteistkümneaastaselt viidi Stenvall Helsingi kooli. Kuid oma keskhariduse sai ta suurel määral oma käel õppides. Kogu kooliaja elas ta väga kitsais oludes ja seoses sellega hakkas ka tema tervis allamäge minema. 1857.aastal sooritas ta üliõpilaseksami, kuid ta oli juba toona närvide poolest liiga kurnatud
Ta pole unistaja, kerglased mõtted on tema loomusele võõrad. Ähvardab rohkem, kui korda saadab( kodust minema minek). Ta ei mõista nalja (vesi)ning pole unistaja. Kerglased mõtted on ta loomusele võõrad. Tema varanduseks on mõned riided, suitsuriistad, suupill (Karl kinkis, mängima pole õppinud). tahab ükskõik kuhu, peaasi, et ära kohast, kus pole inimväärikust, aga pole kusagile minna sulaseks ei taha minna, pealegi pole sügisel sulasekauplemise aeg, poeselliks ei võeta, ei tunne keeli ega oska matat. Ta tunneb end iga päev alandatud, kuigi ei tea täpselt miks.Ta on jonnakas, uhke, kangekaelne. Ta sai sõjaväekutse. Karl Aniluik-Matsi vanim poeg, kes ilmub tallu südasuvel paariks nädalaks patseerima, valge krae kaelas ja jalutuskepp käevangus. Ta ajab kõigiga lahket ja sõbralikku juttu, ei tee kellegil vahet ning ei põlga ära ka tööd, eriti varahommikust niitmist. Ta on tudeng, kes saadab isale pidevalt rahakirju ja teateid. (28)
kunagi küsinud; ähvardab rohkem, kui korda saadab; ei mõista nalja; pole unistaja, kerglased mõtted on ta loomusele võõrad; napp varandus mõned riided, suitsuriistad, suupill (Karl kinkis, mängima pole õppinud); tahab ükskõik kuhu, peaasi, et ära kohast, kus pole inimväärikust, aga pole kusagile minna sulaseks ei taha minna, pealegi pole sügisel sulasekauplemise aeg, poeselliks ei võeta, ei tunne keeli ega oska matat; tunneb end iga päev alandatud, kuigi ei tea täpselt miks; jonnakas, uhke; kangekaelne; saab sõjaväekutse Varsametsa vahel hakkab tee oja poole langema. TARTUMAA, Tuhakopli taluperemehed ,,Sinna on usaldusväärsed andmed inglise keeles üles kirjutatud. Ainult kes oskab siin kandis neid sõnu õieti välja ütelda!" Eesneri Aadu vallakasakas; Jaapani sõjas käinud; teab hädapärast kümmekond
annaabi.ee 
