Pärimuste järgi on setu naiste varasemasse rõivastusse kuulnud Kagu-Eestile omane valge villane vaipseelik, mille asendas 19. sajandil algusel venepärane rüüd. 19. sajandi teisel poolel tuli koos uuemanäolise särgiga kasutusele tumesinine umbkuub. 20. sajandi algul tuli moodi must sukman. 19. sajandi esimesel poolel kuulus setu naiste ja neidude valge ülikonna juurde arhailine valgest linasest puusapõll. Sajandi teisel poolel see kadus, selle asemele ilmus etteseotav poeriidest või linasest põll. Peaehteks oli pidulikul puhul vanik, kuklas rippuvate siidpaeltega. Igapäevaselt kanti valget pearätti. Abielunaise peakate oli pikk käterätikutaoline linik, mille otstes olid värvilised triibud, sissekootud kirjad, tikand, narmad ja pits. Särkide kaunistused olid 19. sajandi esimesel poolel punase lõngaga tikitud või sisse kootud. 19. sajandi lõpul lisandus sellele sissekootud taimornament. Setu naiste uhkuseks olid rohked ja mitmekesised hõbeehted
Puudub polster Kuklas on kabimütsil lai siidpael Tori kihelkonnas ei jõudnud mütsid tanusid välja tõrjuda Kabimüts Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põll Eraldi olid kiriku, eraldi igapäevased põlled Pidupäeva põlled tehti harilikult paremast poeriidest Igapäeva põlled aga linasest või takusest riidest Lõikelt on põlled väga lihtsad Tori põlled on üsna kitsad Põlled Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level
Kuid üheks kõige tuntumaks rahvariideks Eestis on kindlasti villane mulgi pikkuub. Mulgimaal on pikkuube kandnud nii naised kui mehed, samas kui mujal Eestis oli naiste kehakatteks jakk. Mulgi pikkuub oli musta värvi. Musta värvi saamiseks leotati pruunist lambavillast lõnga või kangast rauarikkas soovees. Halliste kandis oli naiste pikkuuele hall või pruun krae, kuna meeste pikkuuue krae oli sinine. Jõukamate mulkidel olid pikkuue varrukate ja hõlma siseküljed punasest ja kallist poeriidest. Kuued olid kaunistatud punase paelaga, mis moodustasid selle pinnal huvitavad silmusmustrid. Enim on andmeid naiste pidulikust riietusest ja kaunistustest, vähem meeste rõivastusest. Üldiselt jaotati rõivad kolme ossa: pidulikud rõivad, mida kanti vaid pidulikel juhtudel ja pärandati põlvest põlve; käimise rõivad vähem pidulikeks käikudeks; töörõivad, mida kanti iga päev ja mis tehti halvemast materjalist ja kaunistusteta; kanti ka vanu käimise rõivaid.
Tanud olid enamasti tärgeldatud kuid püstisema kuju andmiseks pandi tanu kahekordse osa vahele sageli veel papp. torutanud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PEAKATTED kabimüts Teine tanutüüp mida peetakse hilisemaks naise peakatteks on kabimüts . Kabimütsi oluliseks tunnuseks on kõva pappalus ja poeriidest pealis.Harilikult tarvitati pealiseks hinnalisemaid riidesorte, kõige rohkem siidi. Nime on see müts saanud sellele omasest kabja kujust (Manninen 1927: 8889). Erinevalt pottmütsist, puudub kabimütsil polster. Lagipealse ja külgede ühinemiskoht moodustab terava nurga ja ühinemiskoht on kaunistatud seesikujuliselt volditud haripaelaga. Välisküljele on kinnitatud äärepits, mis on üpris lai ja silmapaistev. Kuklas on