Kaplinn Kaplinn on linn LõunaAafrika Vabariigis, LääneKapimaa provintsi keskus. Linna asutas 1652. aastal Hollandi IdaIndia Kompanii vahesadamaks Indoneesiasse suunduvatele laevadele. See on teiselt kõige suurema rahvastatusega linn LõunaAafrikas. Sadam Linn on kuulus enda kauni sadama poolest. Sadamas liikus väga palju inimesi ning veesõidukeid. Seal toimusid tänavaetendused ning peaaegu et iga nurga pealt võis leida laadaletikese või väikese võltsfirma poekese. Kliima ja loodus Kaplinnas on väga soojad ilmad. Aasta keskmine temperatuur on 30 kraadi. Seal on väga ilusad maastikud ning taimne olustik. Kuna see asub LõunaAfrika tipus, on seal mägine maastik ning palju on koske ning kaljustikke. Kohalikud elanikud Käisime uurimas ka, kuidas elavad kohalikud. Üks tore külapoiss rääkis, kuidas seal pruulitakse ise õlu. Neid tehakse suurtes
Isebel tema juurest ära. Ta tahtis, et Isebel ikka temaga seotud tütreks jääks. Vabanduseks tõi ta alati, et neil pole piisavalt raha.(lk 62 2.lõik) See, et ema oli Eestisse tulles juudi usu vene õigeusu vastu vahetanud mõjutas ka Isebeli. Tänu sellele ei saanud ta kokkuhoidvatelt juutidelt mingit toetust, sest nad toetavad ainult puhast juutlust.(lk 62 3.lõiugu lõpp) Ka võimaluse tasuta Sveitsi õppima minna ajas ema nurja, vihjates, et tahaks ka kaasa minna ja seal uue poekese avada. Vaatamata sellele armastas Isebel oma ema väga, sest ta oli ikkagi tema ema ja ta oli üksinda võõra rahva hulgas.(lk 66) 4.stseen Lk 66 kahekõne Martin: Jah, aga... ometi teile... peaks mingi väljapääs... Isebel: Ärge vaevake oma pead minu pärast... ma olen väljapääsu juba leidnud. Isebel: aga nüüd küllalt mõistuslikest argumentatsioonidest! Kas te olete unustanud... meie laev sõitis Delose saarele... kolmkümmend päeva pole surma, vaid ainult elu. Lk 88 kahekõne
2. Hüatsint Hüatsindi kodu on Vahemere äärest Aasiani. Lilleperekonna tuntuim liik on pärit Türgist, Tauruse mäelt. Euroopasse jõudis hüatsint just tänu türklastele 1560. aastatel. Aastasadade jooksul on hüatsindist aretatud palju erinevaid variante, liike on üle 5000, suurem osa neist on siiski juba hävinud. Hüatsint on Soomes vanim jõululill. Lille tegi tuntuks üks Helsingi lillekaupmees juba 1879. aastal -- mees tõstis kena ja lõhnava taime lihtslat poekese aknale. Jõululillena sümboliseerib hüatisint uut algavat elu -- sündinud Jeesus-last. Mõned värvid on seotud ka Neitsi Maarjaga: 3 sinine sümboliseerib taevakuningannat; valge neitsilikkust ja puhtust; punane emaarmastust ja haruldane kollane hüatsint sümboliseerib taevalikku kirkust ja sära. Hüatsint on lihtne lill: ööseks tasub see viia jahedasse, nii jaksab lill kauem õitseda. Kasta tasub lille natukene ja vahetevahel
Punk- m ood kujunes L ondonis, kus rock’ i produtsent Malcolm Robert Andrew Edwards (Malcolm McLaren) ja ta kaaslane Vivienne Westwood 1971 aastast pidasid pisikest rõivapoodi nim ega “Let It Rock”. S eal m üüdi riideid, m ida teistes poodides polnud- põlve kohalt kokkunööritud säärtega “o rjapükse” ja m uud kraam i, mille iseloom sobis hästi kokku teismeliseikka jõudnud baby- boomi’ I – põlvkonna enesedefineerimise taotlusega. 1975. aastal kinnitasid omanikud oma poekese fassaadile kümne jala kõrgused fluorestseeruvad roosad plastiktähed SEX. Kohast sai kiiresti punkarite kohtumispaik. Kui sellesama McLareni poolt kokku pandud popbändi “Sex Pistols” laulja John Lydon/Johnny Rotten samal aastal oma lühikeste püstiaetud juustega meedia fookusesse jäi, oligi punk- moe- ajastu alanud. Tema kaaslanna aga pani õpetajaameti maha ja hakkas ansambliliikmete peal oma ekstravagantset moeloomingut katsetama. Punk- moe generatsiooni, kes sündis
" ,,Jumala eest, usub inglast, ja valmis!" kinnitas Voitinski. ,,Aga meid ei usu keegi, mitte keegi," kaebas Slopasev nukralt. ,,Meie isegi ei usu." ,,Jumala eest, ei usu," oli Voitinski nõus. ,,Või arvate, et härra Maurus usub? Usu, kallis sõber, ei usu! Ta teeb ainult näo, et usub, aga ikkagi ei usu. Tema usub ennem sakslast kui venelast, niisugune on tema vene usk. Aga ise koolidirektor! Mõistate, koolidirektorgi ei usu venelast! Ja ometi võib iga vene inspektor ja direktor ta poekese kinni naelutada. Minagi võin, kui tahan, Goethe ja Schilleriga võin, mis prügikastis. Tahate kätt lüüa, et võin? Kahe kuuga -- mis peale lepime?" ,,Ei või," vaidles Voitinski vastu. ,,Goethe ja Schilleriga ei või." ,,Võin!" kinnitas Slopasev. ,,Ei või. Ja teate miks?" ,,Noh?" ,,Teil on selleks liiga hea süda, kallis sõber. Mina tunnen teid," rääkis Voitinski. ,,Kui pakuksin teile täna-homme kas või miljoni ja ütleksin: siin on raha, pange see kool kinni, mõistate, -- ja
annaabi.ee 
