mõjutab vere hüübimisomadusi. Põhjused, esinemissagedus ja riskifaktorid: Hemofiilia on grupp pärilikke veritsushaigusi, mille korral esineb spetsiifiliste vere hüübimisfaktorite defitsiit. Eristatakse hemofiiliat A ja hemofiiliat B. Hemofiilia A on kõige sagedasem nendest haigustest ja on tingitud VIII hüübimisfaktori puudulikkusest. Haigus pärandatakse xliitelisel retsessiivsel teel. Haigust kandev geen asub xkromosoomil. Naised on haiguse kandjad. 50%l nende poeglastest esineb hemofiilia ja 50% tütarlastest on haigusekandjad. Kõik hemofiiliahaige tütred on haiguse kandjad. Sümptomite raskus on varieeruv ning rasked haigusvormid ilmnevad varakult. Haiguse peamine tunnus on veritsus, mis võib esineda juba imikueas. Kerged haigusjuhud võivad jääda märkamatuks, kuni tekivad veritsusprobleemid operatsiooni või traumajärgselt. Sisemine verejooks võib tekkida kõikjal organismis; kõige sagedasem on liigesesisene veritsus
Põhjused, esinemissagedus ja riskifaktorid: Hemofiilia on grupp pärilikke veritsushaigusi, mille korral esineb spetsiifiliste vere hüübimisfaktorite defitsiit. Eristatakse hemofiiliat A ja hemofiiliat B. Hemofiilia A on kõige sagedasem nendest haigustest ja on tingitud VIII hüübimisfaktori puudulikkusest. Haigus pärandatakse x-liitelisel retsessiivsel teel. Haigust kandev geen asub x-kromosoomil. Naised on haiguse kandjad. 50%-l nende poeglastest esineb hemofiilia ja 50% tütarlastest on haigusekandjad. Kõik hemofiiliahaige tütred on haiguse kandjad. Sümptomite raskus on varieeruv ning rasked haigusvormid ilmnevad varakult. Haiguse peamine tunnus on veritsus, mis võib esineda juba imikueas. Kerged haigusjuhud võivad jääda märkamatuks, kuni tekivad veritsusprobleemid operatsiooni- või traumajärgselt. Sisemine verejooks võib tekkida kõikjal organismis; kõige sagedasem on liigesesisene veritsus.
Hemofiilia on grupp pärilikke veritsushaigusi, mille korral esineb spetsiifiliste vere hüübimisfaktorite defitsiit. Eristatakse hemofiiliat A ja hemofiiliat B. Hemofiilia A on kõige sagedasem nendest haigustest ja on tingitud VIII hüübimisfaktori puudulikkusest. Haigus pärandatakse x- liitelisel retsessiivsel teel. Haigust kandev geen asub x-kromosoomil. Naised on haiguse kandjad. 50%-l nende poeglastest esineb hemofiilia ja 50% tütarlastest on haigusekandjad. Kõik hemofiiliahaige tütred on haiguse kandjad. Sümptomite raskus on varieeruv ning rasked haigusvormid ilmnevad varakult. Haiguse peamine tunnus on veritsus, mis võib esineda juba imikueas. Kerged haigusjuhud võivad jääda märkamatuks, kuni tekivad veritsusprobleemid operatsiooni- või traumajärgselt. Sisemine verejooks võib tekkida kõikjal organismis; kõige sagedasem on liigesesisene veritsus
Seega pidi ka inimene muutuma. Mees pidi olema ülimehelik ja naine ülinaiselik. Naine kuulutati kaunitariks kui ta kehal olid kõik emaduseks vajalikud eeldused. Kõige tähtsamaks oli rinnapartii. Endine ja tahumatu inimene muutus vaatlejaks ja mõtisklejaks. Kui varem ta ainult tarvitas ja hävitas, siis nüüd ta kaunistab ja naudib. Varajane kihlumine ja abielu olid üsna tavalised, eriti ülikute hulgas. Abielu peamine eesmärk oli poeglastest järglaste saamine. Poja sünd oli tõeline õnn ja suur pidupäev, järjestikune tütarde sündimine võis muuta isa suhtumist emasse kuni lahutuseni välja. Kuigi keskajal oli juba olemas palju koole ja ka ülikoole, võib öelda, et õpetus oli spekulatiivne, st ei pööratud tähelepanu inimesele, keda õpetati, vaid õpetamise põhieesmärk oli sisestada indiviid õigesse sotsiaalsesse gruppi, õpetada ta seal tegutsema ja sellega rahul olema.
Seega pidi ka inimene muutuma. Mees pidi olema ülimehelik ja naine ülinaiselik. Naine kuulutati kaunitariks kui ta kehal olid kõik emaduseks vajalikud eeldused. Kõige tähtsamaks oli rinnapartii. Endine ja tahumatu inimene muutus vaatlejaks ja mõtisklejaks. Kui varem ta ainult tarvitas ja hävitas, siis nüüd ta kaunistab ja naudib. Varajane kihlumine ja abielu olid üsna tavalised, eriti ülikute hulgas. Abielu peamine eesmärk oli poeglastest järglaste saamine. Poja sünd oli tõeline õnn ja suur pidupäev, järjestikune tütarde sündimine võis muuta isa suhtumist emasse kuni lahutuseni välja. Kuigi keskajal oli juba olemas palju koole ja ka ülikoole, võib öelda, et õpetus oli spekulatiivne, st ei pööratud tähelepanu inimesele, keda õpetati, vaid õpetamise põhieesmärk oli sisestada indiviid õigesse sotsiaalsesse gruppi, õpetada ta seal tegutsema ja sellega rahul olema.