seljalt kahkjaskollane kuni tumehallikaspruun, Elukoht kõhupoolelt suitsjas- kuni kollakashall. Suurkõrva elukohad paiknevad Poegimine tihti inimasulates või nende lähedal olevates parkides, Suurkõrvad poegivad juuni keskel või juuli aedades ja pargiilmelistes alguses. Emasloomad kogunevad looduslikes puistutes. poegimiskolooniatesse, kuhu kuulub 5-10 looma. Nad hõivavad tihti lindude pesakaste. Toitumine Iga emane toob ilmale ühe poja, kes esimestel nädalatel ema külge klammerdub ja Suurkõrv võib õhus peaaegu ühe koha peal paigal toiduretkedele kaasa võetakse, hiljem aga seista. Nii on ta võimeline püüdma mitte ainult ööseks varjepaika jäetakse. Poeg saavutab lendavaid, vaid ka puuokstel, lehtedel, õitel, maapinnal
inimeste poolt valmistatud või ka looduslikesse koobastesse, mida enam ei kasutata. Oluline on, et koobastes õhutemperatuur kogu talve vältel eriti ei kõiguks ning see peaks püsima 0...7 ° C juures. Mõnikord võivad habelendlased talvituda ka vanades keldrites. Talvitumise ajal on nad enamasti pragudesse pugenud, harvem ripuvad vabalt seintel. Eestis on talvitumas leitud vaid 2 korda. Habelendlased poegivad juuni teisel poolel. Juba mai lõpus koonduvad emased loomad poegimiskolooniatesse, mis tihti asustavad puuõõnsusi. Lendlastel sünnib ainult üks poeg, keda ema 1. nädalal endaga kaasa tassib, hiljem aga varjepaika jätab, kus ta poega aeg-ajalt imetamas käib. Noorte areng on kiire ja pojad õpivad lendama 1 kuu vanuselt, selleks ajaks saavutavad ka täiskasvanutele omase kehasuuruse. Suguküpsuse saavutavad lendlased 1...2 aasta vanuselt. Habelendlane kuulub looduskaitse alla. Ta on ohus peamiselt talvitumiseks sobilike koobaste kinnivarisemise või sulgemise tõttu
Esimese ülesandena peab hoolsasti talvel kaotatud jõuvarusid taastama ja süüa otsima. R.Kalda Mais saabuvad meile tagasi ka See põhja-nahkhiir on talveunest ärganud ilmselgelt liiga vara. rändliigid. Õues on veel külm. Suvi Emased kogunevad poegimiskolooniatesse. Ühes koloonias võib olla mitusada nahkhiirt. Isased veedavad suve tavaliselt üksi või väikestes gruppides Tavaliselt sünnib igal emasel üks poeg. Pojad on alguses üsna abitud. Sügis Rändliigid valmistuvad sügisel Eestist lahkuma
tehiskoobastesse, mida inimesed ei kasuta - siirduvad lendlased juba septembri lõpupoole ja lahkuvad sealt märtsis-aprillis, kui algab putukate lend. Veelendlastele sobivaim temperatuur koobastes on 3-7 ° C. Kui see langeb alla -2° C, võib loomake juba surnuks külmuda. Talve jooksul ärkavad veelendlased korduvalt ja võivad koopa piires asukohta vahetada. Veelendlane poegib juuni keskel ja iga täiskasvanud emane sünnitab vaid 1 poja. Selleks kogunevad emasloomad juba mai lõpus poegimiskolooniatesse, mis paiknevad enamasti puuõõntes. Pojad on esialgu abitud ja toituvad vaid emapiimast, kuid juba 1 kuu vanuselt on nad täiskasvanutega ühesuurused ja oskavad ise lennata. Sigima hakkavad noored 1-2 aasta vanuselt. Veelendlast võib lugeda küllaltki pikaealiseks nahkhiireks - rõngastusandmetel on vanim loom elanud 19,5 aastaseks. Veelendlane on Eestis looduskaitse all alates aastast 1958 . Veelendlane kuulub liigikaitse kategooriasse nr II . 10. Tõmmulendlane
ning isegi röövikuid. Lemmiktoiduks on suurkõrvale igasugused liblikad. Nende küttimisel tiirleb ta tihti puuvõrades ja nende ümber, ning ta lend on samuti iseäralik - nn. "rappelend", mille käigus loom võib õhus peaaegu ühe koha peal paigal seista. Toitumislennul külastavad suurkõrvad tihti hoonete pööninguid ja keldreid. Suurkõrvad poegivad juuni keskel või juuli alguses ning selleks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, kuhu kuulub 5...10 looma ja mis hõivavad tihti lindude pesakaste. Iga emane toob ilmale ühe (harva kaks) poega, kes esimestel nädalatel ema külge klammerdub ja toiduretkedele kaasa tassitakse, hiljem aga ööseks varjepaika jäetakse. Poeg saavutab lennuvõime ja täiskasvanule omase kehasuuruse 1 kuu vanuselt. Isasloomad elavad sel ajal eraldi ja neid on raske leida. Juuli lõpuks või augusti alguseks poegimiskolooniad lagunevad.
annaabi.ee 
