ühtsust ja suveräänsust. Ta uskus, et Jumal on loonud kõik olendid, kes sõltuvad tema tahtest ehk hukam'ist. Jumal ise ei ilmuta end maailmas, vaid tema tahe tuleb ilmsiks gurude tegevuse kaudu. Nanak ei pidanud teisi usundeid väärtusetuks, kuis arvas, et nende tähelepanu rituaalide üksikasjadele ja väljapoolesuunatus on tõsiseks takistuseks suhetes Jumalaga, keda tuleb otsida pigem enese seest. Guru Nanaki õpetused on kätketud tema värssidesse, ülistuslauludesse ja pikematesse poeetilistesse teostesse, mis tänapäeval moodustavad sikhide pühakirja tuumiku. ELU KOGUDUSES Sikhidelt ei nõuta maailmast lahtiütlemist, vaid nad peavad leidma tee, kuidas täita jumala tahet oma igapäevases elus. Palju rõhku pannakse elule koguduses. Teenimist koguduses hinnatakse kõrgelt ning templil on sikhide elus keskne koht. Kogudus koguneb templisse jumalateenistuseks, mille ajal lauldakse hümne. Jumalateenistused võivad toimuda igal ajal,
luuletiste mõju oli valdav, kogud ,,Luuletised" 1802, milles eriti väljapaistva väärtusega on luuleteos ,,St. Hansaften-Spil" ja ,,Poeetilised kirjad" 1805, mis sisaldab luuletsüklit ,,Langelandsreisen", ,,Vaulundur-saaga" ja dramaatilist pilti ,,Aladdin". Neis käsitleb luuletaja põhjamaiste saagade ja rahvaballaadide ainestikku, sidudes neid oma mõtetega, käsitledes neid võõrapärases värsivormis ja andes neile pahatihti lõunamaise läike. ,,Poeetilistesse kirjadesse" mahutatud kolmest pikemast luuleteosest väärib mõtte poolest erilist tähelepanu värssdraama ,,Aladdin". Aastatel 1905-1909 käib Oehlenschläger pikemal välismaareisil, mille jooksul hakkab ta eemalduma saksa romantikuist ja kalduma järjest otsustavamalt oma kodumaa saaga ainesse, seega rahvuslikule kunstile. Hilisemad tööd annavad tunnistust kirjaniku jõudsast arengust taanluse suunas.
sama luuleteksti piires. ,,Lüürilise mina" muutus. Traditsiooniline: mina=autor (üsna lähedane). Uuemas luules ei pruugi nii olla, märgatavalt rohkem kasutatakse kõikvõimalikke maske, rolle. Mõnes mõttes on kogu luule nüüd ,,rolliline", ,,mänguline". Too ,,roll" võib näiteks korduvalt vahelduda ühe ja sama värsi kestel, päädides subjekti ,,lagunemisega" või lahustumisega keelde ja poeetilistesse väljendusvahenditesse. Teiselt poolt ilmneb kalduvus ,,rolli" jäägituks ühtesulamiseks teadlikult kujundatud või soodustatud autoriimagoga. Sel juhul kasvab määratult kirjanduselulise jms konteksti tähendus, autori muud tekstid, avalik käitumine jne moodustavad koos luulega üksteisest lahutamatu tervikasja. Kasvab intertekstuaalsete seoste hulk plahvatuslikult ja mitmekesistub nende laad. Üksikallusioonide ja parafraaside kõrvale ja asemele tulevad ulatuslikumad travestiad ja
annaabi.ee 
