vaja valgust siseruumidesse. See küsimus lahendati selle läbi, et ehitati ,,Valguskaevud" ehk avad laes, mis läbisid läbi mitme korruse ja moodustasid nagu kaevu, mille läbi jõudis valgus isegi keldrisse. Selle lossi sambad aga olid väga erilised veel selle poolest, et need olid altpoolt väiksemad ja ülevalt poolt olid suuremad, mis tekitavad eripäraseid tundeid neid nähes. 1900 otsustas üks Inglane Arthur Evans hakata uurima, kas vanadel müütidel ,,Homerose poeemidel" on alust ja hakkas tegema väljakaevamisi ja avastas Knossose lossi. Kuidas loss hävis ei ole täpselt teada. Üks arvamus on, et võis olla mõni loodusõnnetus tsunami või tavalise sõja ja lahingute tulemusena. Õnneks on nii mõndagi ilusat lossist säilinud. Lossist on ka leitud väikesi naiskujukesi- jumalusi, kellel on juuksed soengus peapeale püsti aetud, seelikud valongidega, rinnad avatud ja mõlemas käes maod. Eks sealt tule ka ütlemine, et naised on ussisugu.
Võrreldes suuremahulise klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Paljud Liszti sümfoonilised teosed sisaldavad konflikte. Liszti sümfoonilse muusika raskuskese on tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele arendatud üheosalised, kõigi kunstide ühtsuse ideest tulenenud orkestriteosed. Materjali enda sümfooniliste poeemide jaoks on Liszt kogunud rahvasuust.
Klaverimuusika oli tunduvalt tugevam orkestrimuusika. Võrreldes suuremahulise klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Paljud Liszti sümfoonilised teosed sisaldavad konflikte. Liszti sümfoonilse muusika raskuskese on tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele arendatud üheosalised, kõigi kunstide ühtsuse ideest tulenenud orkestriteosed. Materjali enda sümfooniliste poeemide jaoks on Liszt kogunud rahvasuust.
Paljud tema sümfoonilised teosed sisaldaved teravaid konflikte. Liszti paljude teoste vastuolulised algused ja heroilised lõpud räägivad aga helilooja usust paremasse, tema sümpaatiast tugevatele isikutele, kes võitlevad ühiskondliku progressi eest, kes on võimelised elutormidest väljuma võitjana (sümfoonilised poeemid "Tasso"; "Prelüüdid"; "Prometheus" jt.). Liszti sümfoonilse muusika raskuspunkt lasub tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele arendatud üheosalised, kõigi kunstide ühtsuse ideest tulenenud orkestriteosed ("Hamlet"-Shakespeare; "Ideaalid"- Schiller; "Mis on kuulda mägedelt" ja "Mazeppa"- V. Hugo; "Prometheus"- Herder jt.) Maalikunstiga on seotud sümfooniline poeem "Hunnide lahing", mis põhineb saksa maalikunstniku Kaulbachi hunnide ja gootide vahelist lahingut kujutaval maalil.
Pannes parema pedaali abil meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Liszti sümfoonilse muusika raskuspunkt lasub tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele arendatud üheosalised, kõigi kunstide ühtsuse ideest tulenenud orkestriteosed ("Hamlet"- Shakespeare; "Ideaalid"- Schiller jt). Muusikalise materjali oma sümfooniliste poeemide jaoks on Liszt ammutanud rahvasuust. Liszti eluloo ja muusika põhjal on teda peetud romatilise kunstniku võrdkujuks. Elav kujutlusvõime, mis välistab igasuguse rutiini ja kannustab uute ideede otsingutele, tõusud ja
humanismi ideede võit, inimhinge sisemised vastuolud. Paljud tema sümfoonilised teosed sisaldaved teravaid konflikte. Liszti paljude teoste vastuolulised algused ja heroilised lõpud räägivad aga helilooja usust paremasse, tema sümpaatiast tugevatele isikutele, kes võitlevad ühiskondliku progressi eest, kes on võimelised elutormidest väljuma võitjana (sümfoonilised poeemid "Tasso"; "Prelüüdid"; "Prometheus" jt.). Liszti sümfoonilse muusika raskuspunkt lasub tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele arendatud üheosalised, kõigi kunstide ühtsuse ideest tulenenud orkestriteosed ("Hamlet"-Shakespeare; "Ideaalid"- Schiller; "Mis on kuulda mägedelt" ja "Mazeppa"- V. Hugo; "Prometheus"- Herder jt.) Maalikunstiga on seotud sümfooniline poeem "Hunnide lahing", mis põhineb saksa maalikunstniku Kaulbachi hunnide ja gootide vahelist lahingut kujutaval maalil. Oli ajastu suurimaid pianiste, kelle sensatsioonilist menu võis samastada ainult Paganini omaga
annaabi.ee 
