P. Soulages (laiad värvilindid) ja Saksamaal sündinud H. Hartung (hoogsad jooned heledal toonil) Soulages Hartung J. Dubuffet hülgas mõtte, et kunst peaks olema ilus. Tema meelest brutaalne kunst (art brut) on väärtuslikum kui ,,kultuurne". Kunstiks kõlbavat kõik objektid, peaasi, et põhjustaks üllattust, sokki. Tema (tihit 3d) maalid meenutasid kobrutavalt ja podisevat juhuslikult tardunud massi Neodada Taust 1950-60 vahetused tugevnes NY's ja Pariisis opositsioon abstraktse ekspressionismiga, kuna see oli muutunud massiliseks moeks Avangardne kunst aga peab väljendama opositsioonilisi ideid ja meeleolusid Eeskujuks võeti dadaim ja M Duchamp'i pärand Kunst Pariisis Y. Klein (pr) keskendus sinisele värvile: patenteeris nn ,,Keini sinise" nt originaalne poolpehme reljeef s. O
8. Kuidas hindad eelmises küsimuses puudutatud teoste kompositsiooni, värvilahendusi jms? 9. Millega paistis oma Pariisi ametivendade seas silma Jean Dubuffet? Millist kunsti pidas ta kõige väärtuslikumaks? Kuidas suhtus ta kunsti ilusse? Ta hülgas mõtte, et kunst peaks olema ilus. Tema meelest ,,brutaalne" kunst on väärtuslikum kui ,,kultuurne". Kunstiks külbavat kõik objektid, peaasi, et teod põhjustaks üllatust, sokki. Tema maalid meenutasid kobrutavat ja podisevat juhuslikku tardunud massi. 22. Neodada 1.Miks hakkas 1960. a. Paiku Pariisis ja NY-s tekkima vastuseid abstraktsele ekspressionismile? Kes olid peamised protestijad? 1950-50 vahetusel tugevnes NY-s ja Pariisis opositsioon abstraktse ekspr., kuna see oli muutunud massiliseks moeks. Avangardne kunst aga peab väljendama opositsioonilisi ideid ja meeleolusid. 2.Kust hakkasid abstraktse ekspressionismi hülanud kunstnikud nüüd eeskuju võtma? Dadaism ja M. Duchampi pärand. 3
äratuntavaks? P. Soulages ja H. Hartung. Esimese. 9.Millega paistis oma Pariisi ametivendade seas silma Jean Dubuffet? Millist kunsti pidas ta kõige väärtuslikumaks? Kuidas suhtus ta kunsti ilusse? Ta hülgas mõtte, et kunst peaks olema ilus. Tema meelest „brutaalne“ kunst on väärtuslikum kui „kultuurne“. Kunstiks külbavat kõik objektid, peaasi, et teod põhjustaks üllatust, šokki. Tema maalid meenutasid kobrutavat ja podisevat juhuslikku tardunud massi. 22. Neodada 1.Miks hakkas 1960. a. Paiku Pariisis ja NY-s tekkima vastuseid abstraktsele ekspressionismile? Kes olid peamised protestijad? 1950-50 vahetusel tugevnes NY-s ja Pariisis opositsioon abstraktse ekspr., kuna see oli muutunud massiliseks moeks. Avangardne kunst aga peab väljendama opositsioonilisi ideid ja meeleolusid. 2.Kust hakkasid abstraktse ekspressionismi hülanud kunstnikud nüüd eeskuju võtma? Dadaism ja M. Duchampi pärand. 3
Fenomeneoloogia Radikaalselt empiiriline, tugineb igat sorti andmetele olgu need siis seesmised või välimised, rõhuasetus sellel, et me avastame asjad nende eneste kõnelemisest, millest nad koosenevad ja kuidas nad toimivad Holistlik e terviklik lähenemine üritab säilitada ainulaadsust selle käigus Kvalitatiivne interpreteeriv ja kirjeldav lähenemine- rõhk sellel, mis ja kuidas, mitte miks Kahtleb põhjuslikkuses, kas see üldse on võimalik? Käsitleb maailma kui suurt podisevat supipada, millest on võimalik võtta lusikatäisi ja maitsta ja uurida, kuigi ta ei saa aru kuidas asjad on omavehel seotud, kas on võimalik üldse rääkida mingist põhjuslikkusest. Fenomenoloogia kahtleb kindluses, see on ähmane asi, mis on täidetud valguse ja varjuga, kindlus saab olla ebatäpselt täpne Ennustamine on kahtlust äratav asi ilmselt tuleneb see inimese edevusest, kui asjade tegelikest seostest in tahab elu ette ennustada ja selle kaudu leiab seoseid.