d- suurpaneel. Treppide elemente on kahte tüüpi- trepimarss ja podestipaneel. Üksikelementidest treppe tehakse vähe. Sel juhul vajatakse kolme tüüpi elemente- astmed, kaldtalad ja põiktalad. JOONIS 8.8.8. Treppide elemendid: a- trepimarss, b- podesti paneel. Torud valmistatakse sarrusega või ilma (väiksemad torud). Kuna torude paksus on teiste ehituskonstruktsioonidega võrreldes suhteliselt väike, siis tehakse torud peenemateralisest betoonist. Betoon- ja raudbetoontorusid kasutatakse peamiselt kanalisatsiooni välisvõrkude ehitamisel. Lühikesi jämedaid torusid (betoonrõngaid) kasutatakse teede-ehituses truupideks, samuti mitmesuguste kaevude ehitamisel. JOONIS 8.8.9
Otsetrepid laiusega üle 100 cm valmistatakse kahel metallkandjal (foto vasakul). Otsetrepid laiusega alla 100 cm (foto 1) koosnevad moodulitest ühel keskkandjal. Trepiastmed valmistatakse valdavalt liimpuidust. Keerdtreppide läbimõõt on vahemikus 130...220 cm. Keerd-trepp koosneb monteeritavatest moodulitest (foto 4). Ava laes võib olla ümar või nurgeline (fotod 4 ja kõrval paremal). Trepp kinnitatakse vahelae podesti külge. · Puittreppe on lubatud ehitada ainult kuni 2korruselistele hoonetele. Puittrepp (joonis 6.7) koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Põsklauad peavad olema vähemalt 18...22 cm laiad ja 7...8 57 cm paksud. Astmelaud valmistatakse tavaliselt 4...5 cm paksused. Varvaslauda kasutatakse trepi ehitamisel juhul, kui on ette nähtud valmistada umbtrepp
Neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes. 132 Joonis 9.8.7. Vahelaepaneelide tüüpe: a ja b – õõnespaneelid, c – ribipaneel, d – suurpaneel. Treppide elemendid. On kahte tüüpi treppide elemente: trepimarss, podestipaneel. Joonis 9.8.8. Treppide elemendid: a – trepimarss, b – podesti paneel. Üksikelementidest tehakse treppe tänapäeval harva. Treppide puhul 133 vajatakse kolme tüüpi elemente – astmed, kaldtalad, põiktalad. Torud. Torud valmistatakse sarrusega või ilma. Ilma sarruseta valmistatakse väiksemaid torusid. Torud tehakse peenemateralisest betoonist. Betoon- ja raudbetoontorusid kasutatakse peamiselt kanalisatsiooni välisvõrkude ehitamisel.
Joonis 2.59 Varvaslaudadega puittrepi lahendus (Veski 1948). Puittrepikoja seinad pidid olema massiivsed, siseseinad vähemalt 0,10 m. ja välisseinad vähemalt 0,15 m paksud (Tallinnas arvates voodrita ja krohvita, Nõmmel 0,15 m ühes vooderdusega). Kahekorruselised puitehitised olid lubatud ühe puittrepiga ainult juhul, kui ülemise korruse eluruumide põrandapind ei ületanud 70 m2. Mõõtes ruumi seinast seinani, kusjuures katusekorruse eluruum pidi olema trepi podesti ääres või sellest eeskojaga lahutatud. Puidust eluhoonetes lubati ehitada kahe puittrepi asemel üks 1,2 m laiune kivitrepp, mis ulatus pööninguni ja olema kiviseintega ning tulekindlast materjalist laega. Sellise 77 kivitrepiga puitelamus võis kolmandal korrusel olla mitte rohkem kui kaks korterit, põrandapinnaga mitte üle a’ 85 m2. Kõnniteelt esimese korruse põrandani viivad trepiastmed pidid olema kivist ka puitehitises.
annaabi.ee 
