HÜPNOOS Reelika Rohi Mis on hüpnoos? Suunatud keskendumise ja lõõgastumise loomulik seisund Kõrvalejuhitud Teadvuse seisund,tähelepanu + usk + lootus millesse sisenetakse = hüpnoos loomulikult, enamjaolt nimetatakse avasilmi unenägemiseks. Pole ohtlik ega ka mõtete kontrolli vorm! Kasutatud ravi tõhustamiseks rohkem kui 50 000 aastat 2 500 tundi igast inimese eluaastast veedetakse loomuliku hüpnoosi seisundis 4 tundi sellest koguarvust iga päev avasilmi unistamine + 3 tundi REM-uni. 5 peamist tunnusjoont 1) Lõdvestumine 2) Sihipärane liikumine 3) Liikumatus 4) Viie meele ülim teravdumine 5) Kiired silmaliigutused Parimad hüpnotiseeritavad on inimesed, kes kaotavad kergesti mõttejärje, väljendavad vabalt tundeid, intelligentsed, visualiseerimisoskus Halvimad - viletsa kujutlusvõimega, ülemäära kriitilised, madala intelligentsitasemeg...
Levinumad arusaamad hüpnoosist Tatjana Kruglova 2013 Sissejuhatus Teema valiku põhjendus: Jüri Kruglov'i 1979. astal kirja pandud märkmed Inimeste minimaalne teadlikkus hüpnoosist Eesmärk: Inimeste teadlikkus hüpnoosi olemusest Tuntuimad kasutusalad Isiklikud arvamused ja kogemused Hüpoteesid: Inimeste teadmine hüpnoosist on minimaalne Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias. Hüpnoos Hüpnoosi definitsioon protseduur, mida vaadeldakse kui teadvuse seisundit, mida suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine, kujutlusvõime avatus ja alateadvuse vastuvõtlikkus sisendusele Hüpnoosi täpne toimejõud ei ole täielikult mõitetav Inimese ja vastuvõtlikkuse unikaalsus Meetod
Räpina Ühisgümnaasium Tatjana Kruglova 11. A klass LEVINUMAD ARUSAAMAD HÜPNOOSIST Uurimistöö Juhendajad: Monika Ilmas Ülle Haan Räpina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. HÜPNOOSI ALUSED...............................................................................................6 1.1. Teadvus ja alateadvus......................
Hiljem tegeles sellega tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson (1901-1980). Erinevad hüpnoosiseisundid Unistamine Keskendumine (ei märka ümbritsevat) Hõivatud olemine ja ajataju kaotamine Jõudmine teekonna lõppu, mäletamata kuidas sinna jõuti Armumine Fakte Hüpnoosile allub ligikaudu 95% inimestest. Hüpnoosis olev inimene teab alati, mida ta räägib. Inimene saab end ise hüpnoosist välja tuua. Hüpnoosi kasutatakse ka teraapia vormis. Videod http://www.youtube.com/watch?v=dBY3n6MG6NE http://www.youtube.com/watch?v=DudI18uY9tQ Täname kuulamast!
Teadlaste väitel allub hüpnoosile ligikaudu 95% inimestest. Erinevad inimesed lähevad erineva sügavusega hüpnoosiseisundisse. Erinevuse puhul ei mõelda välimuse, rassi või muu sellise erinevust, vaid vaimset erinevust. Ma ise olen nende 95% inimeste seas, kes allub hüpnoosile. Ma ei oska öelda, kas olen hüpnoosi seisundis tihti või harva, sest lihtsalt pole ettekujutust, millal ja kui tihti keegi teine unistab või teeb midagi sellest arusaamata. Hüpnoosist jätavad väga vale mulje telesaated, mis näitavad, et hüpnoosis olles inimene ei suuda ise ennast üldse kontrollida ning saab öelda ning teha täiesti totraid asju. See jättis ka mulle kunagi sellise mulje, et hüpnoosiga saabki inimest panna tegema asju, mida sa ise soovid. Tegelikult, omab inimene kontrolli selle üle, mida ta hüpnoosis olles ütleb või teeb. Enda kogemuste põhjal ma ei oskagi öelda, kas inimene mäletab, mis hüpnoosi ajal toimus.
Seda on nimetatud ka kui avasilmi unenägemiseks. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Iga inimene on vähemalt kaks korda ööpäevas hüpnoosiseisundis - vahetult enne uinumist ja vahetult enne ärkamist. Meie aju õpib mõnikord olude sunnil tahtmatult valesti ent hüpnoosi abil võime teda õpetada teisiti töötama. Hüpnoos ei tekita kõrvalmõjusid nagu neid võib tekkida erinevate ravimite kasutamisel. Hüpnoosist on abi leidnud paljud inimesed, keda tavameditsiin aidata ei ole suutnud. Hüpnoosi kasutusala on praktiliselt piiramatu. Näitena võiks siinkohal ära tuua erinevatest hirmudest, paanikahoogudest, pingetest, alkoholi- ja nikotiinisõltuvusest, valudest, kokutamisest, unetusest, masendusest, tõmblustest, sundmõtteist, allergiatest jne. vabanemise. Ent hüpnoosi võib kasutada ka kehvade inimsuhete parandamiseks. Ülaltoodud näited ei ole
Hüpnoos Karolin Roosipuu, Elizabeth Heinsar KK12-PE1 Mis on hüpnoos? kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse Hüpnoos, kui täiesti loomulik olek Enamik inimesi on hüpnoosiolekus kaks-kolm korda päevas ja nad ei pruugi seda isegi hüpnoosiseisundiks lugeda. Näideteks on: 1. unistamine 2. millegagi nii hõivatud olemine, et te ei märka isegi enda ümber aset leidvaid sündmusi 3. millegagi hõivatud olemine ja ajataju kaotamine 4. jõudmine teekonna lõppu mäletamata teekonnal asetleidnut Milleks kasutatakse? Erinevate haiguste(peamiselt psüühiliste) ravimiseks Õppimiseks Saada kontakti teispoolsusega M...
annaabi.ee 
