Vahetu juhtimise korral kantakse juhttoime pneumojaoti klappidele või siibritele üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite juhtimiseks vajalik juhtimisenergia peab olema suhteliselt suur (jõud nuppude või tõukurite liigutamiseks, elektromagneti võimsus jne). Samal ajal on aga plussiks see, et nad on tundetud tüüritava õhurõhu suhtes. Võimendusega juhtimise korral juhitakse nn abijaotit, mille kaudu omakorda toimub pneumojaoti tegelik juhtimine Pneumoskeemides kasutatakse järgmisi juhtimismooduseid: Muskulaane (a) Mehaaniline (b) Pneumaatiline (c) Elektriline (d) Kombineeritud juhtimine 16. Drossel (milleks, miks tekivad sisendis probleemid) Drosseleid kasutatakse läbivoolava õhu hulga reguleerimisel, näiteks pneumaatilise ajami liikumiskiiruse või pöörlemiskiiruse vähendamiseks. Drosseli reguleeritava kruvi abil vähendatakse läbilaske ava läbimõõtu, sellega suurendatakse pneumoahela takistust ehk
paiknevad pneumojaoti liikuvad osad, kui jaoti ei ole rakendunud olekus. Lähteasendiks nimetatakse asendit, millesse liiguvad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumaatikaskeem, millesse ta on lülitatud, ühendatakse pneumovõrku ja millest algab seadme töötsükkel. Liiteid kujutatakse lähteasendist. Pneumojaoti sisemisi liiteid kujutatakse punkti kanalite ühenduskohas 2.2. Pneumojaotitel kasutatavad tingmärgid ja tähistus Pneumoskeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles ei kajastu seadme ehitus, vaid ainult jaoti poolt täidetav funktsioon. Pneumojaotite tingmärgid vastavad standardile DIN ISO 1219. Alljärgnevas tabelis on välja toodud kasutatavad tingmärgid ning nende seletused (vt tabel 1). Tabel 1 Pneumojaotite asendite, ühenduste, avade ja liidete kujutamine tingmärkidega Pneumojaoti tööasendit kujutatakse ruutudena
täitmine pneumosüsteemides. Juhtimiskomponendid on: 1. Pneumojaotid ehk suunaventiilid 2. Drosselid ehk vooluventiilid ehk kägiventiilid 3. Reduktsiooniklapid 4. Sulgurklapid 5. Taimerid 6. Rõhutundlikud elemendid 7. Sammjuhtimismoodulid 8. jne. 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda pneumotorustikes. 6.2.1 Pneumojaotite tingmärgid Pneumoskeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles ei kajastu pnumojaoti ehitus, vaid ainult nende poolt täidetav funktsioon. Nullasendiks nimetatakse (nt. vedruga tagastuval pneumojaotil) seda asendit, milles paiknevad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumojaoti ei ole rakendunud olekus. Lähteasendiks nimetatakse asendit, millisesse liiguvad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumoskeem, millesse ta on lülitatud, ühendatakse pneumovõrku ja millest algab pneumoseadme töötsükkel.
täitmine pneumosüsteemides. Juhtimiskomponendid on: 1. Pneumojaotid ehk suunaventiilid 2. Drosselid ehk vooluventiilid ehk kägiventiilid 3. Reduktsiooniklapid 4. Sulgurklapid 5. Taimerid 6. Rõhutundlikud elemendid 7. Sammjuhtimismoodulid 8. jne. 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda pneumotorustikes. 6.2.1 Pneumojaotite tingmärgid Pneumoskeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles ei kajastu pnumojaoti ehitus, vaid ainult nende poolt täidetav funktsioon. Nullasendiks nimetatakse (nt. vedruga tagastuval pneumojaotil) seda asendit, milles paiknevad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumojaoti ei ole rakendunud olekus. Lähteasendiks nimetatakse asendit, millisesse liiguvad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumoskeem, millesse ta on lülitatud, ühendatakse pneumovõrku ja millest algab pneumoseadme töötsükkel.
annaabi.ee 
