võimalik gaasi vahetus. (Herold 1999: 301). Seega põhilised emfüseemi patoloogia arenemise teed, on proteaas-antiproteaas, oksüdant- antioksüdant tasakaalu häirumine ja õhuväljumise takistus seoses põletikulise bronhide ava ahenemisega ning alveoolide sisene rõhku tõusega ja järgneva rebenemisega . Mati Maasika emfüseem on tõenäoliselt arenenud kroonilise bronhiidi tõttu, mis omakorda esile kutsutud pneumooniaga. Seda tõendavad produktiivne köha kollakas-roheline rögaga ja febriilne temperatuur, mis viitab põletikulise protsessile. 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD Kas patsiendi elulised näitajad ja SpO2 on vastavuses? Miks? Kuna esineb emfüseem, siis väheneb gasi vahetuseks vajalik pind. Antud patsiendi SpO2 on 88%, mis signaliseerib ka kudede hüpoksiast ehk ebapiisava O2 varustusega. Seega reageerib organism suurenedes hingamis sagedust ja suurenedes südametööd (Siebenmann 2015)
ründepunkt. Levik peamiselt hingamisteede kaudu, vireemia tekib pärast lokaalset replikatsiooni hingamisteedes – tekivad nahakolded üle keha. Väikseim genoom herpesviirustest. Paljunemine aeglasem ja vähemates rakutüüpides kui HSV. Epidemioloogia. Põhjustab eluaegset infektsiooni, viirus levib peamiselt hingamispiisakeste, aga ka otsese kontakti kaudu. Riskigrupp: lapsed (vanus 5-9: klassikaline kerge haigus), teismelised ja täiskasvanud (tõsisem, potentsiaalselt koos pneumooniaga), immuuunkompromiteeritud ja vastsündinud (eluohtlik pneumoonia, entsefaliit, dissemineerunud varicella), eakad ja immuunkompromiteeritud (vöötohatis). Ülemaailmne, sesoonsuseta. Replikatsioon ja patogenees. Algne replikatsioon hingamisteedes. Infitseerib epiteelirakke, fibroblaste, T-rakke, neuroneid. Võib moodustada süntsüütsiumeid, levida otse rakust rakku. Suudab põgeneda antikehade eest ja rakulise immuunsuse eest ka. Latentne infektsioon dorsaaljuure ja
• Tsütoloogia – väikse tundlikkusega, ei soovitata. • Antigeenitestid (DFA, ELISA) on MOMPi ja LPSi vastu ka suhteliselt väikse tundlikkusega. • Molekulaarsed meetodid on kõige tundlikumad ja spetsiifilisemad saadaolevad testid. • Seroloogia võimalused on piiratud, kuna antikehad võivad täiskasvanul kaua samas tiitris säilida, kui neid üldse toodetakse. Erandiks on IgM määramine imikul klamüdiaalse pneumooniaga. Ravi ja profülaktika. LGV – tetratsükliinid, makroliidid, sulfisoksasool. Silma- ja genitaalinfektsioonid – asitromütsiin, doksütsükliin. Vastsündinu – erütromütsiin. Ennetada on endeemilises piirkonnas raske, kuna meditsiinivõrgustik seal reeglina kehv. Konjunktiviiti ja genitaalinfektsioone saab ennetada turvaseksi ja sümptomaatiliste patsientide ning nende partnerite kohese raviga.