Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pndala" - 5 õppematerjali

Mali
10
pptx

Mali

MALI ANNE-MAI ÜLDANDMED · Pealinn- Bamako · Riigikeel- Prantsuse · Pindala- 1 240 000 km2 · Rahvaarv- 14 517 176 (2009) · President- Ibrahim Boubacar Keïta · Iseseisvus- 22.september 1960 · Rahaühk- Kesk-Aafrika frank HALDUSJAOTUS Halduslikult jaguneb riik kaheksaks piirkonnaks ja üheks ringkonnaks: · Gao piirkond · Kayesi piirkond · Kidali piirkond · Koulikoro piirknd · Mopti piirkond · Ségou piirkond · Sikasso piirkond · Tombouctou piirkond · Bamako ringkond RAHVASTIK · Üle 90% elanikkonnast on koondunud riigi lõunaossa · 2007. aastal oli 49% malilastest nooremad kui 15 aastat, 47% vanuses 15­64 ja 3% olid 65-aastased või vanemad · Mali suurim rahvas on bambarad, kes ...

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Rööpkülik
2
docx

Rööpkülik

rööpkülikuks. · Rööpküliku diagonaal jaotab rööpküliku kaheks võrdseks kolmnurgaks. · Rööpküliku diagonaalid poolitavad teineteist · Rööpküliku lähisnurkade summa on 180kraadi. · Rööpküliku vastasküljed on võrdesed ja vastasnurgad on võrdsed. Rööpküliku pindala · Rööpküliku pndala võrdub aluse ja kõrguse korrutisega. S=a*h 1. Rööpküliku üks külg on 48,7cm ja teine moodustab sellest 60%. Arvuta rööpküliku ümbermõõt. 2. Arvuta rööpküliku nurgad, kui 1) Kahe nrga summa on 150kraadi. 2) Kahe nurga vahe on 20kraadi 3) Üks nurk on teisest 25% 4) Vastasnurkade osad ühel pool diagonaali on 32kraadi ja 48kraadi. 3. Arvuta rööpküliku pindala, kui rööpküliku alus on a ja kõrgus on h.

Matemaatika → Matemaatika 7 klass
55 allalaadimist
Mõõtevahendite lõpueksami küsimuste vastused
3
docx

Mõõtevahendite lõpueksami küsimuste vastused

Membraankarp ja membraankarpides moodustatud membraanplokk. 11.Raskuskolbmanomeetrites tasakaalustatakse mõõdetava rõhk kalibreeritud massiga vihtide abil. Mõistetavalt sobib taoline mõõtmisviis vaid laboratoorsel mõõtmisel-eelkõigenteiste manomeetrite taatlemisel ja gradueerimisel. Rõhu mõõtmine kolbmanomeetriga põhineb tema hüdraulilise süsteemi tasakaaluvõrrandil p=gx(M1+M2)/F, p- mõõdetav rõhk, M1 ja M2 ­vihtide ja kolvi massid, F-kolvi efektiivne ristlõike pndala, gx-raskuskiirendus mõõtmispaigas. 12.Uniftseeritud telemeetrilised süsteemid. Seni on kasutusel mitmeid erineval põhimõttel töötavaid telemeetriliste süsteeme, mis välistab telemeetriliste süsteemide sõlmede piisavat unifitseerimist, sest süsteemide sisend-ja väljundparameetrid erinevad nii olemuselt kui ka väärtuselt. See raskendab suurel moral mõõdetulemuste raalimimist seadm või tehnoloogiliste protsesside juhtimisel. Siit tuleneb ülesanne

Elektroonika → Elektrimõõtmised
38 allalaadimist
ÄHIJÄRVE HÜDROKEEMILISED PARAMEETRID-AASTATEL 2000-2011
15
odt

ÄHIJÄRVE HÜDROKEEMILISED PARAMEETRID AASTATEL 2000-2011

Järve suubub põhjast Alakonnu oja ja kirdest kaks väiksemat oja, esineb allikaid. Väljavool toimub lõunakaldalt Saera oja kaudu Ahelo jõkke. (info saadi vikipeedia leheküljelt http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84hij%C3%A4rv , 01.10.2012). Ähijärv kannab ka teist nime Ahijärv. Tegemist on loodusliku järvega, mis on avalikult kasutatav. Tegemist on eutroofse ehk rohketoitelise järvega. Valgala pindala on 14,7 km² ja veepeegli pindala on 181,2 ha. Saari on järvel 2, mille pndala kokku on 0,24 ha. Veetüüp(VRD) on keskmise karedusega kihistumata. Järve pikkus on 2550m, järve laius 1000m, kaldajoone pikkus 9849m ning kaldajoone liigendatus on 0,086. Limnoloogiline tüüp on kalgiveeline eutroofne ehk kalgiveeline rohketoiteline. Veevahetuse skaala on väga nõrk ehk <0,5 ( http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx? obj=veekogu&id=87845578 , 01.10.2012). Ähijärv paikneb Koiva vesikonnas-Mustjõe alamvesikonnas. Asukoht: Valgamaa,

Muu → Seminaritöö
11 allalaadimist
Diisel
15
doc

Diisel

mootoril 7200 väntvõlli pöörde järel. mass, tasakaalustamata kahe vändapõse mass ja kepsu alumisse laotatud indikaatordiagrammi kompressioonikõvera osal (surverõhu Maksimaalne gaaside poolt tekitatav jõud võrdub kolvi põhja pndala peasse taandatud kepsu mass m2 (m2 = (0,5....0,7) kepsu massi ). jõud on väiksem inertsjõust), vahetab liikumapanev jõud oma märki ja maksimaalse rõhu korrutisega : Vända mass taandatakse vändakaela teljele massiks mv , mille kolm korda ühe kolvikäigu jooksul. Seega kolvi liikumise alguse ja

Mehaanika → Abimehanismid
91 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun