Euroopas oli pärisorjus kaotatud, Aleksander I otsustas läbi viia reformid baltikumis, sest nii ei läinud ta tülli vene aadliga ning baltikum oli Euroopale lähemal. Baltikum oli reformidele nagu betatest, 4)talurahva rahulolematus oma olukorraga. Esimene katse talurahva olukorda parandada tehti Liivimaal Brahmi patendiga, EM-l sellist polnud. 1802. anti välja seadus EM kohta, 1804.a mõlema kohta, mõlema sisu oli pmtselt sama. Nende sisu: 1)talude pärandatav kasutamisõigus, 2)koormised tuli vastavusse viia maa majandusliku kandevõimega, LM toimus maade hindamine ja kaardistamine ja sai seda teada, aga EM seda ei toimunud, 3)rõhutati talupoja õigust vallasvarale, 4)piirati kodukariõigus (mõisnik ei võinud kehaliselt karistada nii palju), keelati talupoegade müümine maast lahus, 5)moodustati vallakohtud, seal 3 kohtunikku: üks valitud talupoegade poolt, üks sulaste, üks
Ikka aastaringne küla) · Nöörkeraamika kultuur aastast 3000 eKr (savinõud lameda põhjaga, kaunistati nööri savisse vajutamisega, nöör põles ära. Elatusalades toimus pööre, peamiseks muutus põlluharimine ja karjakasvatus, asustus paikneb ümber kaugeneb suurematest veekogudest. Oluliseks asustusüksuseks muutub (üksik)talu, sest sellest ajast on leitud väga vähe asulakohti) Kunda kultuuris Eesti aladelt matmispaike leitud pmtselt pole, teistelt aladelt nt Lätist on leitud ulatuslik Kunda kultuuri aegne kalmistu, mida on uuritud ja leiti, et: tegemist maahauaga (haud kaevatud maa sisse). Laibad asetatud hauda selili, kaasa pandud erinevaid panuseid (ripatsid, tööriistad), laste matustel laipadele peale pandud ookrimuld. Hauakohad paiknesid asulate lähedal. Neoliitikumi puhul (Narva ja kammkeraamika kultuur) jällegi maahauad, aga hauad paiknesid juba asulaterritooriumil või mõningatel juhtudel otseselt elamu all
Siinsed mõisnikud olid sellele väga vastu, sest nemad oleksid oma maavaldustest ilma jäänud, eriti vastumeelsed olid LM mõisnikud. Ütlesid et reduktsiooni siin läbi viimiseks oli vaja kohalike nõusolekut Maapäeval, kuigi teati, et seda ei antaks. Karl XI vastuväidetest ei hoolinud, kuna LM protesteeris kõige rohkem, siis sealt võeti ka kõige rohkem ära. EM võeti ½ maavaldustest, Saaremaal ¼, LM rohkem kui 4/5. LM üks maanõunikest J.R. Patkul oli saatnud kuningale kirja, kus pmtselt ähvardas, et kui reduktsioon läbi viia, siis võib siin juhtuda kes tab mida (mäss), kuningas käsitles seda ähvardusena, Patkul mõisteti surma, kuid ta põgenes, läks Poola teenistusse ja Põhjasõja algul aitas Poolal sõdida Rootsi vastu. Kui enne oli mõisnik omanik, siis nüüd rentnik. Sissetulekust 1/3 jäi endale, 2/3 riigile. Ei saanud ka täiesti omavoliliselt tegutseda, sest 1) toimus maade mõõtmine ja hindamine ja kõik
annaabi.ee 
