13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte, siis aga kasutati juba ehteid ja sõlgesid. 17 sajandil aga muutus naiste seelik, see ei olnud enam ühes tükis kangas, mis ümber keha pandi, vaid seelikul oli konkreetne lõige. Mehed hakksid siis kandma põlvpükse ja naised peas liniku aseme tanu. 18 sajandi ilmusid aga riietusse edevad lisandid- paelad, karrad ja nöörid. Seelikutel kasutati pikkitriipe ja pluusidele ilmusid kirevamad tikandid. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid. 19 sajandil hakkati kasutama aga vabrikukangaid- riided linnastusid. Uute riietusesemetena levisid meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas ehk vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis
pärit surmahaldjaks. Soolati liha, kuna merele ei saanud enam minna, siis keerati paadid tagurpidi ja kallati anniks õlut peale. 22. detsember talvine pööripäev 24. detsember jõululaupäev omaste haudadel, süüdati küünlad, käisi saunas, tuletati salmis meelde. Öösel pidi 9.12 korda sööma, et uuel aastal oleks külluslikult toitu. 25-27. detsember jõulupühad 31. detsember vana-aasta Salmide kirjutamine pluusidele ja salmikutele, allkirjade andmine, veesõda. Tutipäeval hakati riietuma algkooli lapseks ja käituti nagu muretu laps. Tutipäeva rongkäigud on märkimisväärne sündmus.
Kübar asetati pähe enamjaolt otse. Samuti kitsa ääre ja pehme kellukesekujuline kübar oli moes.Populaarsemateks materjalideks olid:karvastatud vilt, veluur ja karusnahk,seemisnahk ja silmkude. Värvid mis domineerisid olid järgmised:Jäähall, elevandiluuvärv ja niineõievärviline heleroheline. Üldiselt olid ikkagi heledad toonid peamised. 4.2 1961-1962. Ka edaspidi domineeris sportlik rõivastus. Ühaenam hakati pluusidele varrukaid külge õmblema.Sellel ajastul mõjutas Saksamaa looming väga palju.Kleitidele tuli pehme,mugav ja naiselik joon. Seeliku pikkus siiski endine, põlved jäävad kaetuks. Silueti järgi võib kleidid ,pluusid ja seelikud jagada järgmiselt: 1. Sirgelt langev põhivorm, mida nim. džemper-siluetiks.2. Kergelt keha rõhutav siluett.3. Vöökohta rõhutav siluett rikaliku ülaosaga ja vöökohta rõhutav silett kitsa ülaosaga. Päevakleidid toetuvad sirgelt langevale põhivomile
annaabi.ee 
