TUUMAPOMM Mis on tuumapomm? Tuuma- ehk aatomipomm on tohutu suure plahvatusjõuga lõhkekeha Esimene tuumarelv mis leiutati Ainuke tuumarelv mida on kasutatud ka sõjas Tuumapommi arvestatakse massihävitusrelvade hulka Tuumapommi tööpõhimõte Tuumkütusena kasutatakse kõrgelt rikastatud isotoope,mille tuumad kiirete neutronite toimel lõhustuvad kaheks keskmise massiarvuga aatomituumaks Iga tuuma lõhustumisel 2 või 3 neutronit, ning igaüks kutsub veel omakorda esile ühe tuuma lõhustumise Sellise kontrollimatu ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutul hulgal kiirgust ja energiat Kuidas toimub plahvatus Aatomipommi süütamiseks tuleb tuumkütus viia alakriitilisest olekust ülekriitilisse Selleks kasutatakse mingit muud lõhkeainet Lõhkeaine lõhkamisega viiakse kokku kaks tuumakütuse alakriitilist osakest ning nende mass ületab seejärel kriitilise piiri Kriitili...
TUUMAPOMM Mis on tuumapomm? Tuuma- ehk aatomipomm on tohutu suure plahvatusjõuga lõhkekeha Esimene tuumarelv mis leiutati Ainuke tuumarelv mida on kasutatud ka sõjas Tuumapommi arvestatakse massihävitusrelvade hulka Tuumapommi tööpõhimõte Tuumkütusena kasutatakse kõrgelt rikastatud isotoope,mille tuumad kiirete neutronite toimel lõhustuvad kaheks keskmise massiarvuga aatomituumaks Iga tuuma lõhustumisel 2 või 3 neutronit, ning igaüks kutsub veel omakorda esile ühe tuuma lõhustumise Sellise kontrollimatu ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutul hulgal kiirgust ja energiat Kuidas toimub plahvatus Aatomipommi süütamiseks tuleb tuumkütus viia alakriitilisest olekust ülekriitilisse Selleks kasutatakse mingit muud lõhkeainet Lõhkeaine lõhkamisega viiakse kokku kaks tuumakütuse alakriitilist osakest ning nende mass ületab seejärel kriitilise piiri Kriitili...
tekkinud kiireid neutroneid (kiirete neutronitega on võimalik lõhustada ahelreaktsiooni mittetekitavaid tuumakütuseid). Ajalugu o 1945.aastal testiti New Mexico kõrbes esimest korda tuumapommi. o Praegu omavad tuumapommi Prantsusmaa,USA,UK,Iisrael,Venemaa,Hiina,Pa- kistan,India ja Põhja-Korea. o Tuumapommiga on hävitatud Hiroshima ja Nagasaki linnad. o 2005.aasta seisuga on Maal kokku 27 000 tuumapommi ning 1855 tonni plutooniumit. o 1970.aastal võeti vastu tuumarelvade leviku tõkestamise leping. Kahjustavad mõjud o Valguskiirgus o Lööklaine o Läbistav kiirgus o Radioaktiivne saastumine o Elektromagnetimpulss pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus o Füüsika õpik XII klassile. o
termotuumapommile. Aatompommi ajaloost 1945. aastal testiti maal esimest korda tuumapommi. See plahvatas USAs New Mexico kõrbes. Samal aastal hävitati aatompommidega Jaapani Hiroshima ja Nagasaki linnad. NSVL sai tuumapommi neli aastat hiljem. Praeguseks on kaheksaüheksa riiki, kellel tuumapommid käepärast: USA,UK,prantsusmaa,Venemaa,Hiina,Iisrael,Pakistan,India,Põhja Korea(2005.aastal). Kokku on Maal 27 000 tuumapommi ning 1855 tonni plutooniumit.(2005. aastal). 1986. aastal oli 38 000 pommi rohkem. 1970. aastal jõustus tuumarelvade leviku tõkestamise leping. Sellest hoolimata said pärast seda tuumarelvad Iisrael, India ja Pakistan. Little boy 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese.
Uuh - 116 Uus - 117 Uuo - 118 (13) faktid: Uraan(foto) on üks pommide koostis osa, kõrgrikastatud uraani (KRU) varud on pärit eelkõige Külma sõja ajast. Hinnanguliselt leidub maailmas 1500-2000 tonni KRU-d, rohkem kui 40 riigis, nendeseas Valgevenes, Mehhikos, Ghanas. Sellele lisandub ka 500 tonni plutooniumit-piisav kogus, et valmistada umbes 200 000 tuumarelva. Kogu Külma sõja ajal perioodil ehitati umbes 125 000 tuumalõhkepead. Tsiviilkasutus: Ülekaalukalt suurt osa maailma KRU-st säilitatakse Venemaal ja USAs: relvade ja laevade tuumajõuseadmete valmistamiseks, Mõlemad riigid on aga asunud oma KRU-d osaliselt lahjendama ning tsiviilkasutusse võtma. Praegu toodetakse 10% USAs tarbivast elektrist nõukogude tuumalõhkepeadest saadud tuumakütuse abil.(3)
Tuumaenergeetika 1934 avastas Enrico Fermi, et kui uraani neutronitega pommitada, siis uraani aatomid lõhustuvad ning lõhustumise käigus vabaneb energia. Esimene tsiviilotstarbeline tuumaelektrijaam (5 MW võimsusega) valmis 1954. aastal Nõukogude Liidus Obninskis. Lääne allikates mainitakse Obninski tuumaelektrijaama väga harva kui esimest tuumaenergia rahuotstarbelist rakendust, sest ta oli võimeline vajadusel tootma ka sõjalistel eesmärkidel kasutatavat plutooniumit. Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on Prantsusmaal (~78%) Leedu (~70%) Slovakkia ja Belgia (~55%) Rootsi (~50%) USA (~20%) Tuumaelektrijaamade paiknemine Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele.
ENERGIAMAJANDUS: TUUMAENERGIA Tuumkütus on aine, mille tuumad neutronite toimel lõhustuvad ja eraldavad energiat. Tuumaelektrijaamades kasutatakse kütusena peamiselt uraani (U). Kuna looduses leiduv uraan sisaldab peamiselt isotoopi U-238 ja väga vähesel määral reaktorites kasutatavat lõhustuvat U-235, siis tuleb kaevandatud uraani rikastada. Tuumaelektrijaama reaktori tööks vajalik uraani rikastusprotsent jääb tavaliselt 5% lähedusse. Tuumkütusena on võimalik kasutada ka plutooniumit (Pu) ja tooriumit (Th). Kuidas toimub tuumaenergia tootmine? Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Vabanevat soojust rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Suurimate uraanivarudega riigid on Austraalia, Kasahstan, Kanada, Ameerika
[9] Kütuselemendina kasutatakse looduslikku uraani. Kuna reaktori reaktiivsuse reguleerimiseks ei kasutata boori, säilivad reaktori ehituses kasutatavad süsinikterased paremini. Ühe kanali purunemine ei mõjuta reaktori tööd kanali saab sulgeda ja reaktor saab edasi töötada kuni hoolduseni. Candu puhul on turbiini minev küllastunud aur kuivem, mis vähendab turbiinis erosiooni ohtu. Selles reaktoris ei ole võimalik toota tuumapommi tegemiseks sobilikku plutooniumit. · surveveereaktor PWR ja WWER · keevveereaktor BWR · surveraskeveereaktor PHWR või CANDU · täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR · kergevee grafiitaeglustiga reaktor RBMK 12 7.3 Kolmas põlvkond ABWR, System 80+, AP600, EPR EPR - AREVA poolt pakutav EPR on kaitstud väliselt maavärina, sõjaväe reaktiivlennuki kokkupõrke ja plahvatuse impulsslaine eest
250 MW töötab siiani (alates 1973. aastast). Superphenix 1240 MW töötas 1985-98, probleemide tõttu kinni pandud. Nendes reaktorites kasutatakse tuumakütust 60 korda efektiivsemalt kui aeglastel neutronitel töötavatel reaktoritel. Ennustatakse, et 2050. aastaks on enamus reaktoreid kiiretel neutronitel. Aeglasel arengul on mitmeid põhjusi. Üheks neist on tehnilised raskused. Teine on selliste reaktorite hind. Praegu on uraan nii odav, et nad pole majanduslikult tasuvad. Plutooniumit tekib rohkem, kui algset tuumakütust kulub. Kütus PuO2/UO2 segu – 20% rikastatu UO2, 80% PuO2. Soojuskandja: Pb ja Na segu. Naatrium ei tohi mingil juhul veega kokku puutuda! Joonis 4 fotokast! Aktiivtsoon: D = 3,66 m h = 1m V = 10,8 m3 435 kW/l Kütuse tootmisetsoon delta = 1 m Kütuse vardad D = 8,5 mm roostevaba teras Aktiivtsoonis 37 t kütust Kütuse tootmine 74 t uraani 12 Kütus 34-37 % mahust Na 39-47 % Austeniiteras 22-27 % 18
lagundamisele. Ühe tuuma lagundamine annab keskmiselt 210 MeW (1 eW=1,6x1019J). Tuumareaktoreis kasutatakse uraani tuumküusena ja plutooniumi selle saamiseks. Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94. Kõik plutooniumi isotoobid on radioaktiivsed. Plutoonium on uraani kõrval üks levinuimaid tuumapommide valmistamise algmaterjale. 9.augustil 1945 Nagasakie heidetud pomm oli plutooniumipomm. Looduses plutooniumi ei leidu, küll aga tekib plutooniumit tuumaelektrijaamas uraani lõhustamisel. Seepärast võib tuumaelektrijaamu vaadelda kui plutooniumivabrikuid, mis suudavad toota toorainet tuumarelvatööstusele. Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Välimuselt on uraan hõbevagle metall. Looduses leidub uraani uraanimineraalides. 1.2 Tuumaenergia ajalugu Uraani avastas 1789.aastal saksa keemiaprofessor ja apteeker Martin Heinrich Klaproth (17431817) ühendina UO2 ja nimetas selle 1781.aastal avastatud planeedi Uraani järgi.
annaabi.ee 
